Maadehooldajad peavad viimase minuti võitlust toetuste suurenemise eest

Maadehooldajad peavad viimase minuti võitlust toetuste suurenemise eest

MAK 2014–2020 töögrupi eelmisel reedel toimunud kohtumisel jäi kõlama, et poollooduslike koosluste hooldajad pelgavad hooldustoetuste kahanemist maaelu uues arengukavas, mis võib põhjustada paljude hooldajate loobumise ning hooldatavate pärandmaastike pindala järsu vähenemise.

Saaremaa Ökoküla AS-i omanik Hando Sutter ütles Saarte Häälele, et praegu viimasel lihvimisel olev maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 lööb valusalt enamikku saarte ja rannikualade põllumajandusettevõtjaid. Lisaks poollooduslike koosluste (PLK) hooldustoetuste märkimisväärsele vähenemisele plaanitakse oluliselt vähendada mahetoetusi ning täiesti kaob ebasoodsate alade toetus ehk LFA toetus. Samuti on praeguse seisuga oodata ÜPT hektarimäärade vähenemist seoses pop up’i kadumisega aastatel 2014 ja 2015. MAK-i eelnõus sätestatu põhjal kaotavad ääremaal tegutsevad PLK mahehooldajad oma toetustest võrreldes 2013. aastaga kokku pea 40% (vt tabelit).

Kui MAK-i projekt selle praegusel kujul heaks kiidetakse, siis tähendab see Sutteri sõnul Saaremaa Ökoküla jaoks kindlasti tõsisemat strateegia ümbervaatamist. PLK hooldusega seotud kulud on iga aastaga järjest kasvanud, samas kui makstav toetus on püsinud samal tasemel. Olukorras, kus toetusi plaanitakse oluliselt vähendada ning hooldusnõudeid samas karmistada, pole Sutteri sõnul võimalik enamiku praeguste PLK-de hooldamisega jätkata, sest see oleks hooldajale majanduslikult kahjumlik.

Samuti muutub küsitavaks mahetootjana jätkamine. “Järjest karmistatud mahereeglite täitmine olukorras, kus toetusi plaanitakse drastiliselt vähendada, ei ole lihtsalt jätkusuutlik,” kinnitas Hando Sutter, kelle sõnul võib uus maaelu arengukava saartel kaasa tuua selle, et paljud juba ilmet võtnud rannaalad hakkavad tulevikus jälle võsastuma ning kaovad ka mitmed töökohad.

Muu hulgas pani AS Saaremaa Ökoküla hiljuti ritta arvud, millest nähtub, et võrreldes tavakarjamaadega tekitab lammaste karjatamine poollooduslikel kooslustel ettevõttele aastas vähemalt 43 440 eurot lisakulu. 1200 lambast koosneva põhikarjaga Saaremaa Ökoküla hooldab ligi 500 hektarit poollooduslikke kooslusi, mis asuvad põhiliselt Vilsandil, ümbritsevatel laidudel ja Salme vallas.

Ainuüksi lammaste vedu karjamaadele ja väikesaartele ning nende jälgimine läheb ettevõttele aastas maksma täiendavalt 17 000 eurot. PLK-alad asuvad kõrvalistes ja tihti raskesti ligipääsetavates kohtades, tavaline on elektriaedade lõhkumine metsloomade poolt. Kuna PLK-aladel ei ole lubatud n-ö puhkuseaastat, siis levivad parasiidid, madalmurususe nõudest tulenevalt esineb aga toitainete puudust. Ka on PLK hooldamisel suurem lammaste hukkumine-kadumine ning väiksem tallede juurdesünd.

Kui PLK-alal kasvanud talle kaal on sügisel keskmiselt 35 kilo, siis kultuurkarjamaal karjatatud tall kaalub ca 45 kilo. Ka jääb tallede hilisemast suguküpsusest tingituna sündimata hulk nooruttesid ning PLK-aladel karjatamine nõuab mitmel põhjusel lisatööjõudu.

Pärnumaal asuva Kurese loodushoiutalu peremees Urmas Vahur tegi Lihulas toimunud I üle-eestilise PLK hooldajate seminari ja MAK-i töögrupiga kohtumise tarvis põhjaliku analüüsi ja leidis PLK hooldajate jaoks hulgaliselt ärevaks tegevaid märke. Nii näiteks karmistuvad hoolduse kvaliteedinõuded ja kontroll, lüheneb nõuete täitmiseks antud aeg, piiratakse hooldusvõtete valikuvabadust ja paindlikkust, väheneb toetuste keskmine reaalmäär ja toetuskõlbulike koosluste pindala jne. Vahuri hinnangul ei hüvita riik piisavalt PLK loodushoiuteenuse kulusid ega võta piisavalt arvesse saamata jäänud tulu (võrreldes tavatootmisega), mistõttu PLK hooldamine pole majanduslikult arukas ega jätkusuutlik tegevusala.

Urmas Vahuri hinnangul toob uus MAK oma praegusel kujul kaasa selle, et toetuse taotlejate arv hakkab vähenema ning väheneb ka koosluste mitmekesisus ja mosaiiksus. Paljud PLK-alad langevad liituvuse või prioriteetsuse tõttu toetusõiguslike hulgast välja ja MAK 2014–2020 sihtpindalad jäävad saavutamata, nagu need jäid saavutamata ka sel perioodil.

PLK hooldajate esindus tegi MAK-i töögrupiga kohtudes ettepaneku kinnitada PLK-toetuste miinimummääraks niitmisel 185 EUR/ha, karjatamisel 300 EUR/ha ja puisniitude hooldamisel 750 EUR/ha, kusjuures toetuse määra tuleks tõsta võrdeliselt inflatsiooniga igal aastal. Hooldustoetuste arvestuste aluseks on võetud Eestimaa looduse fondi tellitud laiapõhjaline kuluanalüüs. Lisaks tuleks sisse seada toetused eritingimuste täitmise eest nagu näiteks rukkiräägualad, kõrealad, pärandkultuuri objektide korrashoid, kõrgem madalmurususe määr jms.

PLK hooldajate eestvedaja Mario Talvist ütles, et järgmine oluline samm, pööramaks tähelepanu pärandkoosluste hooldajate ettepanekutele, on PLK hooldajate esinduse kohtumine 5. novembril riigikogu maaelukomisjoniga.

Ministeerium PLK-aladele ohtu ei näe

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban andis aga Saarte Häälele teada, et olukord pole teps mitte nii hull, kui seda näevad Hando Sutter ja Urmas Vahur.

Perioodil 2007–2013 oli poollooduslike koosluste hooldamise meetme eelarve 26,8 miljonit eurot. Puisniitude toetusmäär oli 238 EUR/ha ja muude koosluste puhul 185,98 EUR/ha. Sel aastal taotleti toetust ligikaudu 27 000 hektari poolloodusliku koosluse hooldamise eest.

Uuel perioodil kasvab meetme eelarve 33,2 miljoni euroni ning puisniitude puhul on ministeerium näinud ette toetusmäära tõusu 450 euroni hektari kohta.

Muude koosluste puhul on kavandatav toetusmäär 132 eurot hektari kohta, kuid nende alade puhul on Gorbani sõnul lähtutud eeldusest, et erinevalt praegusest perioodist on need alad uuel perioodil toetuskõlblikud ka ühtse pindalatoetuse raames ning sellisel juhul toetussumma summaarselt ei vähene. Samas sõltub nende alade toetusõiguslikkus EL-i tasandi arengutest ja otsustest I samba raames.

Praegu ei ole veel täit selgust, milline saab olema püsirohumaa definitsioon uuel perioodil, seega ei saa ka anda hinnanguid, millised alad saavad olema ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikud ja millised mitte, selgitas Gorban.

Mis puutub 70 miljonisse eurosse, mis maaelu arengukavasse viimaste teadete järgi lisandub, siis kuna suurem osa sellest rahast tuleb I sambast, on need vahendid plaanis suunata eelkõige aktiivsetele põllumajandustootjatele mõeldud meetmetele.

Ain Lember   
Saarte Hääl, 02.11.2013

 

2013-11-02T10:00:00+00:00Laupäev, 2. november, 2013|Uudised|