Eesti ei toeta jäikade keskkonnasõbralikkuse nõuete sissekirjutamist Euroopa Liidud ühisesse põllumajanduspoliitikasse, vaid peab oluliseks paindlikku lähenemist liikmeriigi tasandil.
Euroopa Komisjon soovib seada uue perioodi otsetoetused sõltuvusse keskkonnasõbralike tegurite rakendamisest, mis Eesti tingimusi arvestades ei ole põhjendatud. Konkreetsed kolm kohustust kõigile põllumajandustootjatele kogu nende põllumajandusmaa ulatuses oleks: püsirohumaa pindala säilitamine, põllukultuuride mitmekesistamine ja 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala määratlemine.
Eesti väljendab tänasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil seisukohta, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõude puhul tuleks jätta liikmesriigile endale õigus otsustada, milliseid maid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks peetakse.
„Leian, et liikmesriik peaks saama ise määrata, millised maastikuelemendid on riigi põllumajandusmaale omased ning mille keskkonnamõju on märkimisväärne,” lausus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Samuti tuleks paindlikku lähenemist võimaldada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala protsendimäärale ja põllumaa suurusele, millest alates seda rakendatakse.
Loe artiklit edasi Maalehest
