Maaleht: Ükski põllumees ei taha raha pärast skeemitada

Maaleht: Ükski põllumees ei taha raha pärast skeemitada

PRIA on huvitatud, et toetuste küsijad vähem keerutaks, põllumeeste väitel on aga osa toetusnõudeid sellised, et muidu vajalikku investeeringut teha ei saakski.

Kevadest on kõigil meeles loo­makaitsjate filmitud õõvastavad kaadrid Eesti sigalates. Loo­makaitsjate eesmärk oli kindlas­ti see, et omanikud parandaksid sigade elutingimusi.

Sama soov on ka seakasvata­jatel endil. Selleks et oma hoo­lealuste heaolu parandada, kü­sis eelmisel aastal PRIAst lauda-ehitustoetust rekordarv seakas­vatajaid.

Paljud neist olid valiku ees: kas loobuda investeerimast, jät­tes sead halbadesse tingimustes­se ning olla rahva ja loomakaits­jate põlu all, või kohandada oma ettevõte PRIA hindamiskritee­riumidele sobivaks. See tähen­das näiteks ettevõtte üleandmist noorele, uue firma loomist, ette­võtte osadeks jaotamist vms.

See ei kehti ainult seakasvata­jate kohta, lihtsalt olukord selles sektoris on kõige teravam. Hin­damise alused on jätnud joone alla paljud kõvad tegijad teistel­gi aladel. Põllumeestele tundu­vad need ebaõiglased eriti meet­mete 1.4.1 (investeeringud mikropõllumajanduse ettevõtetesse) ja 1.4.2 (loomakasvatusehitiste investeeringutoetus) puhul.

Ka pole vist ühtki ehitust, mille projekt absoluutselt min­geid muudatusi ei vajaks. Näi­teks võib seda nõuda pank, kelle hinnangul on investeering liiga kallis. Ja tulebki projekti muuta, kuigi seda tehes võid saada pet­turi nimetuse.

Samuti näitab elu, et reaalselt kipubki ehitus plaanitust kalli­maks minema. Esialgse odava pakkumise taga võib olla näiteks ehitusfirma, kes soovib objek­ti endale, ent hiljem lisanduvad n-ö "ettenägematud kulud".

55aastane Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlva­maalt, kes uue lauda ehitami­se viimases taotlusvoorus joone alla jäi, selgitab, et temasugusel 600 lehmaga ettevõtjal polegi võimalik toetust saada.

Põhiseaduse vastased kriteeriumid

"Esiteks: ma ei saa konkureerida noortega, sest ma ei ole seda. Tei­seks ei saa ma ka mikropõllumajanduse toetust, sest seal on ära määratud töötajate arv (9) ja käi­ve," toob ta põhjused välja.

Kui nii mõnedki mehed on loonud oma suure firma kõrvale kas noorte firma, väikeet­tevõtte või mahemajandi, mis kõik taotluste hindamisel lisa­punkte toovad, siis Avo Kruusla seda teha ei taha. "Ma olen vas­tu igasugustele JOKK-süsteemidele!" ütleb ta.

Saaremaal tegutsev Mere­ranna POÜ on investeeringu-toetuse joone alla jäänud kogu­ni kaks korda. "Paraku me ole­me üle 40 – kui oled saanud 40, siis leitakse, et sa pole enam jätkusuutlik," nendib ettevõtte juht Urmas Lehtsalu kurvalt. Samas toob ta välja, et annab oma et­tevõttes tööd 65 inimesele: "See juba peaks näitama, kui suur maksumaksja ma olen ja kas ma riigi suhtes olen jätkusuutlik!"

Kuna põllumajandusega tege­lemine nõuab järjekindlust ja ko­gemusi, on Lehtsalu kindel, et va­nematel ja pikemaaegsetel tegija­tel on neid kindlasti rohkem.

"Minu praktikas on suurimaid probleeme tekitanud asjaolu, et taotleja on vanem kui 40 aastat või on üle poolte osanikest vane­mad kui 40 aastat," kinnitab ka konsulent Alar Lugu. "Kõik investeeringutoetuse meetmed (1.4.1,1.4.2, 3.1) on suuremal või väik­semal määral andnud eeliseid kõrgemate hindepunktide näol alla 40aastastele. Meetme 1.4.2 puhul oli see pigem takistuseks, sest valdavalt olid toetuse taotle­jad suurtootjad, kellel osanikke rohkem kui üks ja enamikul osa­nikest vanust üle 40 aasta."

Avo Kruusla nimetab hinda­miskriteeriume lausa põhiseadu­se vastasteks. Tõepoolest ütleb EV põhiseaduse paragrahv 12, et kõik on seaduse ees võrdsed ja ke­dagi ei tohi diskrimineerida rah­vuse, soo, päritolu, /…/ samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Investeeringutoetuste mää­ramisel said lisapunkte ka need taotlejad, kes toodavad mahe­dalt või lähevad sellele üle. "Me ei oska mahedad olla," nendib Lehtsalu, kuigi Saaremaa loo­dust ja muldi arvestades väga palju keemiat põldudel nagunii kasutada ei saa.

"Eelistatakse mahetootjaid, aga põllumajandustoodangut annavad ikkagi intensiivtootjad," ütleb Kruusla. "Kui Eestis oleks kõik ainult mahetootjad, siis poleks mingit eksporti. Ma kahtlen väga sügavalt, kas nad isegi Eesti vajaduse ära kataks."

Mikropõllumajanduse meetme puhul andis lisapunkte ka ühistegevus. "Koostati vara ühi­se kasutamise leping, mis või­maldas lisapunkte saada. Te­gelikku ühistegemist oli vähe," leiab Pärnumaa nõustaja Olavy Sülla. "Kuidas hinnata ühistege­vust, kus kolm tootjat ostavad kolme peale traktori nii, et ühe osalus on 90% ja teistel 5%?"

Alar Lugu toob välja veel ühe vastuolu. Lisapunkte andis bio-energia käitise projekteerimine, aga tegelikku valmisehitamise nõuet ei olnud. Samas tuli lisa­punktide saamiseks lisada taot­lusele ehitusprojekt.

"Meetme 1.4.1 ja 1.4.2 hin­damiskriteeriumid ei ole olnud piisavalt paindlikud ja tegelik­ku olukorda arvestavad," hin­dab Lugu.

Olavy Sülla aga kinnitab, et iga aastaga on hindamine siiski paranenud. Viimasel kahel aas­tal vähendati tootjaorganisatsioonide survel meetme 1.4.1 hindepunktide süsteemi – anti noortele ja ühistegevusele väik­sem punktide osakaal ja suuren­dati nende võimalusi, kes varem ei ole toetust saanud.

Liiga rikas ei saa. Liiga vaene ei saa

Paljud taotlejad, kes olid varem oma raha investeerinud tehnikas­se või muusse põhivarasse, jäid samuti joone alla, sest põhivara oli liiga palju ning põhivara toot­likkus oli sellest tingitult madal.

"Põllumajanduses ei ole põ­hivara tootlikkus just väga kõr­ge, eriti siis, kui oled värskelt in­vesteerinud. Ettevõtte, kes oli ise palju investeerinud, kuid kellel masu tõttu müügitulu ei kasva­nud, oligi hädas," selgitab Sülla.

"Kuna ettevõte on suur, siis põhivara on tõesti palju," ütleb Kruusla ja küsib, kas ta oleks siis pidanud varem investeeri­mata jätma.

Olavy Sülla räägib aga sellest­ki, millised probleemid on väike­sel ettevõttel. Nimelt on meetmes 1.4.1 abikõlblik objekt hin­naga kuni 31 956 eurot. Kui ob­jekt on kallim, siis abikõlblik kulu on tootja eelmise majandusaasta kolmekordne müügitulu ja ette­võte, kellel seda ei ole, ei saa osta tehnikat, mille maksumus on kõrgem seatud piirist.

Need on ühed levinumad põhjused, miks kiputakse bilans­si kohendama. "Kui aastaaruan­net muuta seadust rikkumata, ei peaks midagi valesti olema," ar­vab Sülla.

Sülla arust tekitas pahameele kahes esimeses voorus kõigile toe­tuse määramine. Põllumajandus­minister suurendas kahes esime­ses meetme 1.4.1 ja 1.4.2 taotlus­voorus eelarvet nii, et kõik määru­sele vastavad projektid rahuldati.

See võimaldas kahes esime­ses voorus väga madalate punk­tidega toetus kätte saada. Öel­di, et raha leiti viimaste vooru­de arvelt. Nüüd, kui kolman­das voorus hakati eelistusi hin­dama, polnud toetusest ilmajää­nud enam sellega rahul. Ja pa­hameel on järjest kasvanud.

"Enamik Eesti ettevõtjaid ei taha mängida lolli – pidada kol­me firmat – noorte firmat, mikro-firmat ja mahefirmat – ning teha kolme raamatupidamist. Keegi ei taha sellise skeemitamisega te­gelda!" ütleb Avo Kruusla.

Tema meelest oleks selgem ja ausam arvestada toetuse andmi­sel teisi asju. Töökohtade loomi­ne, palgataseme tõus, loomade hulga ja toodangu suurenemi­ne, Eesti põllumajanduse kon­kurentsivõime paranemine.

Loomakasvatusehitiste investeeringutoetusi enam taotleda ei saaja mikropõllumajandust toe­tatakse tänavu viimast aastat. Küll on Euroopa Liidu uue eelar­ve koostamisel lubatud, et investeeringutoetused on sees ka sel­les. Nii on praegu paras aeg esi­le kerkinud probleemid läbi aru­tada ning uuel eelarveperioodil asjad paremini korraldada.

VAIDLUSALUSED MEETMED

Meede 1.4.1: investeeringud mikropõllumajandusettevõttesse

Mikropõllumajandusettevõtja

■ Ettevõtte aasta keskmine töötajate arv väiksem kui kümme.

■ Aastabilanss ei ületa 2 000 000 eurot. Hindamiskriteeriumid

■ Eelistatakse väiksema müügituluga taotlejat.

■ Eelistatakse realistlikku äriplaani, milles kavandatud tegevused suurendavad müügitulu ja ärikasumit.

■ Eelistatakse noort ettevõtjat.

■ Eelistatakse investeeringut, mis tehakse aianduse, mesinduse, seenekasvatuse või põllumajandussaaduste töötlemise valdkon­nas ja mille maksumus moodustab abikõlblike investeeringuobjektide maksumusest üle 50%.

■ Eelistatakse ühistegevust.

■ Eelistatakse taotlejat, kelle omatoodetud põllumajandus­saaduste või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist saadud tulu moodustab kogu müügitulust 70%.

■ Eelistatakse taotlejat, kes taotleb toetust väiksema summa ulatuses.

Meede 1.4.2: loomakasvatusehitise investeeringutoetus

Hindamiskriteeriumid

■ Eelistati noort ettevõtjat.

■ Eelistati põhivara tulemuslikumat kasutamist.

■ Eelistati taotlejat, kelle suurema osa müügitulust moodustab omatoodetud põllumajandustoodangu müügitulu.

■ Eelistati mahetoodangu turustamist.

■ Eelistati maheloomakasvatusehitise rajamist.

■ Eelistati pikema tegutsemisajaga ettevõtjat.

■ Eelistati äriplaani, mis sisaldab biogaasijaama projekti.

■ Eelistati jätkusuutlikumat ja meetme eesmärkidele vastava­mat äriplaani.

Allikas: www.pria.ee

2012-08-23T10:00:00+00:00 Neljapäev, 23. august, 2012|Uudised|