PRIA on huvitatud, et toetuste küsijad vähem keerutaks, põllumeeste väitel on aga osa toetusnõudeid sellised, et muidu vajalikku investeeringut teha ei saakski.
Kevadest on kõigil meeles loomakaitsjate filmitud õõvastavad kaadrid Eesti sigalates. Loomakaitsjate eesmärk oli kindlasti see, et omanikud parandaksid sigade elutingimusi.
Sama soov on ka seakasvatajatel endil. Selleks et oma hoolealuste heaolu parandada, küsis eelmisel aastal PRIAst lauda-ehitustoetust rekordarv seakasvatajaid.
Paljud neist olid valiku ees: kas loobuda investeerimast, jättes sead halbadesse tingimustesse ning olla rahva ja loomakaitsjate põlu all, või kohandada oma ettevõte PRIA hindamiskriteeriumidele sobivaks. See tähendas näiteks ettevõtte üleandmist noorele, uue firma loomist, ettevõtte osadeks jaotamist vms.
See ei kehti ainult seakasvatajate kohta, lihtsalt olukord selles sektoris on kõige teravam. Hindamise alused on jätnud joone alla paljud kõvad tegijad teistelgi aladel. Põllumeestele tunduvad need ebaõiglased eriti meetmete 1.4.1 (investeeringud mikropõllumajanduse ettevõtetesse) ja 1.4.2 (loomakasvatusehitiste investeeringutoetus) puhul.
Ka pole vist ühtki ehitust, mille projekt absoluutselt mingeid muudatusi ei vajaks. Näiteks võib seda nõuda pank, kelle hinnangul on investeering liiga kallis. Ja tulebki projekti muuta, kuigi seda tehes võid saada petturi nimetuse.
Samuti näitab elu, et reaalselt kipubki ehitus plaanitust kallimaks minema. Esialgse odava pakkumise taga võib olla näiteks ehitusfirma, kes soovib objekti endale, ent hiljem lisanduvad n-ö "ettenägematud kulud".
55aastane Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt, kes uue lauda ehitamise viimases taotlusvoorus joone alla jäi, selgitab, et temasugusel 600 lehmaga ettevõtjal polegi võimalik toetust saada.
Põhiseaduse vastased kriteeriumid
"Esiteks: ma ei saa konkureerida noortega, sest ma ei ole seda. Teiseks ei saa ma ka mikropõllumajanduse toetust, sest seal on ära määratud töötajate arv (9) ja käive," toob ta põhjused välja.
Kui nii mõnedki mehed on loonud oma suure firma kõrvale kas noorte firma, väikeettevõtte või mahemajandi, mis kõik taotluste hindamisel lisapunkte toovad, siis Avo Kruusla seda teha ei taha. "Ma olen vastu igasugustele JOKK-süsteemidele!" ütleb ta.
Saaremaal tegutsev Mereranna POÜ on investeeringu-toetuse joone alla jäänud koguni kaks korda. "Paraku me oleme üle 40 – kui oled saanud 40, siis leitakse, et sa pole enam jätkusuutlik," nendib ettevõtte juht Urmas Lehtsalu kurvalt. Samas toob ta välja, et annab oma ettevõttes tööd 65 inimesele: "See juba peaks näitama, kui suur maksumaksja ma olen ja kas ma riigi suhtes olen jätkusuutlik!"
Kuna põllumajandusega tegelemine nõuab järjekindlust ja kogemusi, on Lehtsalu kindel, et vanematel ja pikemaaegsetel tegijatel on neid kindlasti rohkem.
"Minu praktikas on suurimaid probleeme tekitanud asjaolu, et taotleja on vanem kui 40 aastat või on üle poolte osanikest vanemad kui 40 aastat," kinnitab ka konsulent Alar Lugu. "Kõik investeeringutoetuse meetmed (1.4.1,1.4.2, 3.1) on suuremal või väiksemal määral andnud eeliseid kõrgemate hindepunktide näol alla 40aastastele. Meetme 1.4.2 puhul oli see pigem takistuseks, sest valdavalt olid toetuse taotlejad suurtootjad, kellel osanikke rohkem kui üks ja enamikul osanikest vanust üle 40 aasta."
Avo Kruusla nimetab hindamiskriteeriume lausa põhiseaduse vastasteks. Tõepoolest ütleb EV põhiseaduse paragrahv 12, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, soo, päritolu, /…/ samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Investeeringutoetuste määramisel said lisapunkte ka need taotlejad, kes toodavad mahedalt või lähevad sellele üle. "Me ei oska mahedad olla," nendib Lehtsalu, kuigi Saaremaa loodust ja muldi arvestades väga palju keemiat põldudel nagunii kasutada ei saa.
"Eelistatakse mahetootjaid, aga põllumajandustoodangut annavad ikkagi intensiivtootjad," ütleb Kruusla. "Kui Eestis oleks kõik ainult mahetootjad, siis poleks mingit eksporti. Ma kahtlen väga sügavalt, kas nad isegi Eesti vajaduse ära kataks."
Mikropõllumajanduse meetme puhul andis lisapunkte ka ühistegevus. "Koostati vara ühise kasutamise leping, mis võimaldas lisapunkte saada. Tegelikku ühistegemist oli vähe," leiab Pärnumaa nõustaja Olavy Sülla. "Kuidas hinnata ühistegevust, kus kolm tootjat ostavad kolme peale traktori nii, et ühe osalus on 90% ja teistel 5%?"
Alar Lugu toob välja veel ühe vastuolu. Lisapunkte andis bio-energia käitise projekteerimine, aga tegelikku valmisehitamise nõuet ei olnud. Samas tuli lisapunktide saamiseks lisada taotlusele ehitusprojekt.
"Meetme 1.4.1 ja 1.4.2 hindamiskriteeriumid ei ole olnud piisavalt paindlikud ja tegelikku olukorda arvestavad," hindab Lugu.
Olavy Sülla aga kinnitab, et iga aastaga on hindamine siiski paranenud. Viimasel kahel aastal vähendati tootjaorganisatsioonide survel meetme 1.4.1 hindepunktide süsteemi – anti noortele ja ühistegevusele väiksem punktide osakaal ja suurendati nende võimalusi, kes varem ei ole toetust saanud.
Liiga rikas ei saa. Liiga vaene ei saa
Paljud taotlejad, kes olid varem oma raha investeerinud tehnikasse või muusse põhivarasse, jäid samuti joone alla, sest põhivara oli liiga palju ning põhivara tootlikkus oli sellest tingitult madal.
"Põllumajanduses ei ole põhivara tootlikkus just väga kõrge, eriti siis, kui oled värskelt investeerinud. Ettevõtte, kes oli ise palju investeerinud, kuid kellel masu tõttu müügitulu ei kasvanud, oligi hädas," selgitab Sülla.
"Kuna ettevõte on suur, siis põhivara on tõesti palju," ütleb Kruusla ja küsib, kas ta oleks siis pidanud varem investeerimata jätma.
Olavy Sülla räägib aga sellestki, millised probleemid on väikesel ettevõttel. Nimelt on meetmes 1.4.1 abikõlblik objekt hinnaga kuni 31 956 eurot. Kui objekt on kallim, siis abikõlblik kulu on tootja eelmise majandusaasta kolmekordne müügitulu ja ettevõte, kellel seda ei ole, ei saa osta tehnikat, mille maksumus on kõrgem seatud piirist.
Need on ühed levinumad põhjused, miks kiputakse bilanssi kohendama. "Kui aastaaruannet muuta seadust rikkumata, ei peaks midagi valesti olema," arvab Sülla.
Sülla arust tekitas pahameele kahes esimeses voorus kõigile toetuse määramine. Põllumajandusminister suurendas kahes esimeses meetme 1.4.1 ja 1.4.2 taotlusvoorus eelarvet nii, et kõik määrusele vastavad projektid rahuldati.
See võimaldas kahes esimeses voorus väga madalate punktidega toetus kätte saada. Öeldi, et raha leiti viimaste voorude arvelt. Nüüd, kui kolmandas voorus hakati eelistusi hindama, polnud toetusest ilmajäänud enam sellega rahul. Ja pahameel on järjest kasvanud.
"Enamik Eesti ettevõtjaid ei taha mängida lolli – pidada kolme firmat – noorte firmat, mikro-firmat ja mahefirmat – ning teha kolme raamatupidamist. Keegi ei taha sellise skeemitamisega tegelda!" ütleb Avo Kruusla.
Tema meelest oleks selgem ja ausam arvestada toetuse andmisel teisi asju. Töökohtade loomine, palgataseme tõus, loomade hulga ja toodangu suurenemine, Eesti põllumajanduse konkurentsivõime paranemine.
Loomakasvatusehitiste investeeringutoetusi enam taotleda ei saaja mikropõllumajandust toetatakse tänavu viimast aastat. Küll on Euroopa Liidu uue eelarve koostamisel lubatud, et investeeringutoetused on sees ka selles. Nii on praegu paras aeg esile kerkinud probleemid läbi arutada ning uuel eelarveperioodil asjad paremini korraldada.
VAIDLUSALUSED MEETMED
Meede 1.4.1: investeeringud mikropõllumajandusettevõttesse
Mikropõllumajandusettevõtja
■ Ettevõtte aasta keskmine töötajate arv väiksem kui kümme.
■ Aastabilanss ei ületa 2 000 000 eurot. Hindamiskriteeriumid
■ Eelistatakse väiksema müügituluga taotlejat.
■ Eelistatakse realistlikku äriplaani, milles kavandatud tegevused suurendavad müügitulu ja ärikasumit.
■ Eelistatakse noort ettevõtjat.
■ Eelistatakse investeeringut, mis tehakse aianduse, mesinduse, seenekasvatuse või põllumajandussaaduste töötlemise valdkonnas ja mille maksumus moodustab abikõlblike investeeringuobjektide maksumusest üle 50%.
■ Eelistatakse ühistegevust.
■ Eelistatakse taotlejat, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist saadud tulu moodustab kogu müügitulust 70%.
■ Eelistatakse taotlejat, kes taotleb toetust väiksema summa ulatuses.
Meede 1.4.2: loomakasvatusehitise investeeringutoetus
Hindamiskriteeriumid
■ Eelistati noort ettevõtjat.
■ Eelistati põhivara tulemuslikumat kasutamist.
■ Eelistati taotlejat, kelle suurema osa müügitulust moodustab omatoodetud põllumajandustoodangu müügitulu.
■ Eelistati mahetoodangu turustamist.
■ Eelistati maheloomakasvatusehitise rajamist.
■ Eelistati pikema tegutsemisajaga ettevõtjat.
■ Eelistati äriplaani, mis sisaldab biogaasijaama projekti.
■ Eelistati jätkusuutlikumat ja meetme eesmärkidele vastavamat äriplaani.
Allikas: www.pria.ee
