Maamees kogub põllutarkused Olustverest

Maamees kogub põllutarkused Olustverest

Olustvere kool on tulevastele maameestele erialaste teadmiste andmisel mänginud juhtivat rolli, kujunda­des oma õpilaste põllumajanduslikku tulevikku.

Olustvere teenindus- ja maa­majanduskool asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani val­las imekauni Olustvere mõisa südames. Põllumajandusliku kallakuga koolist on saanud haridus- ja teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasu­tus, millele kuulub ka Baltikumi kõige täiuslikumalt säilinud mõisakompleks 29 ehitise ja rajatisega.

Noor teab, mida õppida tahab

Koolil on välja kujunenud kaks põhilist spetsialiseerumise valdkonda: maamajandus ja teenindus. Praegu ühendab kool kolm maaelu valdkonda ühtseks toiduainete ahelaks alates tooraine tootmisest, jät­kates töötlemise ja toiduvalmis­tamise ja lõpetades teenindu­sega. Õppida on võimalik järg­misi erialasid: põllumajandus, turismikorraldus, maaturismi teenindus, kokk, toiduainete töötlemine, rahvuslik käsitöö (tekstiil ja puutöö), toitlustusteenindus, pagar-kondiiter, sekretäritöö.

Tänavu veebruaris lõpetas Olustvere põllumajanduse eri­ala kolm ja pool aastat tagasi Pärnu-Jaagupist siia õppima tulnud 20-aastane Robert Peetson. Valida oli tal Olustvere ja Särevere kooli vahel, esimese kasuks langes valik põhikooli lõpetanud noormehel seetõttu, et Säreveres oli põllumajanduserialal vaja ka lehmadega tegelda, Olustveres mitte. Ja peretuttava poeg oli siinsest koolist vaid kiitvalt rääkinud. "Olen lapsest saati olnud maaja masinatega seotud, huvist põl­lupidamise vastu läksingi seda põhjalikumalt õppima," ütleb Robert, kes peab plaani minna sügisel põllumajandust edasi õppima maaülikooli. Seniks aga töötab ta oma kodus ja aitab teha töid isa juhitavas põlluma­jandusühistus. Olustvere koo­list sai ta enda sõnul piisavalt erialaseid teadmisi ning heaks praktikakohaks, kus õpitut kohe ka proovida, oli õppetalu. "Umbes pooled meie kursuselt tulid Olustverre õppima kindla teadmise ja sooviga siduda end maaelu ja põllumajandusega, kuid oli ka neid, kel polnud nii selget tulevikunägemust," sõnab Robert.

Olustvere kooli direktor Arnold Pastak tunneb rõõmu, kuna põllumajanduse vald­konna õpilaste arv on viimas­tel aastatel suurenenud ja on praegu viimase viieteistkümne aasta suurim. Põhjuseks nime­tab ta põllumajanduslikku koo­litust pakkuvate ametikoolide võrgu korrastumist ja Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mis on toonud kaasa valdkonna stabiliseerumise. Ettevõtted on saanud investeeringutoetusi ja turuolukord on muutunud sta­biilsemaks.

"Tõsi on see, et paljud väike-majapidamised on oma tege­vuse lõpetanud ja tootmine koondub järjest suurematesse ettevõtetesse. Samas on nendes ettevõtetes kaasaaegne tehno­loogia ja tehnika ning stabiilsed ja hästi tasustatavad töökohad. See aga annab kindluse ja huvi noortele seda eriala õppida," selgitab Pastak. „Meie lõpeta­jate järele on küsimisi palju ja võiks öelda, et isegi rohkem, kui meil neid pakkuda on," lisab ta.

Selle aasta jaanuaris õppis põllumajanduse valdkonna õpilasi päevases õppes (põhi­kooli baasil) 116, sessioonõppes 69 ja mesinduse eriala sessioonõppijaid oli 24. Kusjuures mesinduse eriala käivitus sel aastal üle pika aja ja on kesk­hariduse baasil aastane sessioonõpe.

Õppetalu – teooria saab praktikaks

Olustvere kool on üks neid väheseid allesjäänud kutseõppeasutusi Eestis, kus on oma põllumaa, õppetalu ja loomad. Kooli omandis on 507 hektarit maad, 700 siga ning õppetalu oma põllumajandusliku toot­misega on õppijatele hea või­malus igapäevaseks praktika sooritamiseks.

Riho Kala on Olustvere ame­tikooli õppetalus töötanud 18 aastat, neist 16 juhatajana. Ta on ühtlasi nii direktori asetäitja kui ka agronoomiaga seotud ainete õpetaja, aga koolitab ka talunikke. Õppetalus hoiavad tulevastel põllumeestel silma peal ja annavad vajalikke õpetusi sigalas, tallis ja põllul Elmut Lehiste ja Indrek Mägi. «Praktika osatähtsus koolitu­sest on pool," märgib Kala. Ta lisab, et põllumajanduse eriala ei tähenda ainult traktori juhti­mise õpetust, see polnud nii ka Vene ajal. Õpetus on alati olnud laiem, haarates endasse kõik, mida põllumajandusettevõttes peab teadma ja oskama, et olla mitte ainult hea tööline, vaid ka juht.

«Kindlasti on kool alles esimene etapp noorte ette­valmistusel tööellu astumisel ja vilumuste lihvimine tuleb ikkagi töökohal. Ka ettevõtte praktika käigus on õpilastel ja ettevõtjatel üksteist võimalik tundma õppida, et siis edasist tööleminekut kavandada. Meie kooli lõpetajate tugevuseks võib pidada praktilise õpetuse suurt osakaalu ja seda, et nad on elu ja valdkonnaga üldiselt kursis ehk nii-öelda kahe jalaga maa peal," ütleb Pastak.

OLUSTVERE TEENIDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL

Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald Viljandimaa www.olustvere.edu.ee e-post kool@olustvere.edu.ee tel 437 4290

Signe Kalberg, Eesti Päevaleht (Elu maal), 31.05.2012

2012-06-01T10:00:00+00:00Reede, 1. juuni, 2012|Uudised|