Olustvere kool on tulevastele maameestele erialaste teadmiste andmisel mänginud juhtivat rolli, kujundades oma õpilaste põllumajanduslikku tulevikku.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas imekauni Olustvere mõisa südames. Põllumajandusliku kallakuga koolist on saanud haridus- ja teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus, millele kuulub ka Baltikumi kõige täiuslikumalt säilinud mõisakompleks 29 ehitise ja rajatisega.
Noor teab, mida õppida tahab
Koolil on välja kujunenud kaks põhilist spetsialiseerumise valdkonda: maamajandus ja teenindus. Praegu ühendab kool kolm maaelu valdkonda ühtseks toiduainete ahelaks alates tooraine tootmisest, jätkates töötlemise ja toiduvalmistamise ja lõpetades teenindusega. Õppida on võimalik järgmisi erialasid: põllumajandus, turismikorraldus, maaturismi teenindus, kokk, toiduainete töötlemine, rahvuslik käsitöö (tekstiil ja puutöö), toitlustusteenindus, pagar-kondiiter, sekretäritöö.
Tänavu veebruaris lõpetas Olustvere põllumajanduse eriala kolm ja pool aastat tagasi Pärnu-Jaagupist siia õppima tulnud 20-aastane Robert Peetson. Valida oli tal Olustvere ja Särevere kooli vahel, esimese kasuks langes valik põhikooli lõpetanud noormehel seetõttu, et Säreveres oli põllumajanduserialal vaja ka lehmadega tegelda, Olustveres mitte. Ja peretuttava poeg oli siinsest koolist vaid kiitvalt rääkinud. "Olen lapsest saati olnud maaja masinatega seotud, huvist põllupidamise vastu läksingi seda põhjalikumalt õppima," ütleb Robert, kes peab plaani minna sügisel põllumajandust edasi õppima maaülikooli. Seniks aga töötab ta oma kodus ja aitab teha töid isa juhitavas põllumajandusühistus. Olustvere koolist sai ta enda sõnul piisavalt erialaseid teadmisi ning heaks praktikakohaks, kus õpitut kohe ka proovida, oli õppetalu. "Umbes pooled meie kursuselt tulid Olustverre õppima kindla teadmise ja sooviga siduda end maaelu ja põllumajandusega, kuid oli ka neid, kel polnud nii selget tulevikunägemust," sõnab Robert.
Olustvere kooli direktor Arnold Pastak tunneb rõõmu, kuna põllumajanduse valdkonna õpilaste arv on viimastel aastatel suurenenud ja on praegu viimase viieteistkümne aasta suurim. Põhjuseks nimetab ta põllumajanduslikku koolitust pakkuvate ametikoolide võrgu korrastumist ja Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mis on toonud kaasa valdkonna stabiliseerumise. Ettevõtted on saanud investeeringutoetusi ja turuolukord on muutunud stabiilsemaks.
"Tõsi on see, et paljud väike-majapidamised on oma tegevuse lõpetanud ja tootmine koondub järjest suurematesse ettevõtetesse. Samas on nendes ettevõtetes kaasaaegne tehnoloogia ja tehnika ning stabiilsed ja hästi tasustatavad töökohad. See aga annab kindluse ja huvi noortele seda eriala õppida," selgitab Pastak. „Meie lõpetajate järele on küsimisi palju ja võiks öelda, et isegi rohkem, kui meil neid pakkuda on," lisab ta.
Selle aasta jaanuaris õppis põllumajanduse valdkonna õpilasi päevases õppes (põhikooli baasil) 116, sessioonõppes 69 ja mesinduse eriala sessioonõppijaid oli 24. Kusjuures mesinduse eriala käivitus sel aastal üle pika aja ja on keskhariduse baasil aastane sessioonõpe.
Õppetalu – teooria saab praktikaks
Olustvere kool on üks neid väheseid allesjäänud kutseõppeasutusi Eestis, kus on oma põllumaa, õppetalu ja loomad. Kooli omandis on 507 hektarit maad, 700 siga ning õppetalu oma põllumajandusliku tootmisega on õppijatele hea võimalus igapäevaseks praktika sooritamiseks.
Riho Kala on Olustvere ametikooli õppetalus töötanud 18 aastat, neist 16 juhatajana. Ta on ühtlasi nii direktori asetäitja kui ka agronoomiaga seotud ainete õpetaja, aga koolitab ka talunikke. Õppetalus hoiavad tulevastel põllumeestel silma peal ja annavad vajalikke õpetusi sigalas, tallis ja põllul Elmut Lehiste ja Indrek Mägi. «Praktika osatähtsus koolitusest on pool," märgib Kala. Ta lisab, et põllumajanduse eriala ei tähenda ainult traktori juhtimise õpetust, see polnud nii ka Vene ajal. Õpetus on alati olnud laiem, haarates endasse kõik, mida põllumajandusettevõttes peab teadma ja oskama, et olla mitte ainult hea tööline, vaid ka juht.
«Kindlasti on kool alles esimene etapp noorte ettevalmistusel tööellu astumisel ja vilumuste lihvimine tuleb ikkagi töökohal. Ka ettevõtte praktika käigus on õpilastel ja ettevõtjatel üksteist võimalik tundma õppida, et siis edasist tööleminekut kavandada. Meie kooli lõpetajate tugevuseks võib pidada praktilise õpetuse suurt osakaalu ja seda, et nad on elu ja valdkonnaga üldiselt kursis ehk nii-öelda kahe jalaga maa peal," ütleb Pastak.
OLUSTVERE TEENIDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald Viljandimaa www.olustvere.edu.ee e-post kool@olustvere.edu.ee tel 437 4290
Signe Kalberg, Eesti Päevaleht (Elu maal), 31.05.2012
