Maamõõtjate lohakas töö ajab naabrid maasiilude pärast tülli

Maamõõtjate lohakas töö ajab naabrid maasiilude pärast tülli

Konflikt: Omavalitsused pühivad naabritele valesti koostatud piiriprotokollidest käed puhtaks.

Maa-amet lahendab igal aastal kümneid naabrite piirikonflikte.
 
Maa erastati paarkümmend aastat tagasi kiiruga paberil oleva plaanimaterjali alusel ja naabrite eri arusaamad piiri kulgemisest ilmnevad nii hilja, et klaarimine läheb maksma palju raha ja närvirakke. Kohalik omavalitsus ei soovi süüd valesti või segastel asjaoludel koostatud piiriprotokolli pärast tavaliselt enda peale võtta. 

Naaber pillub õuntega

„Naaber pillub mind seniaja­ni õuntega," kurtis Pirita lin­naosa arendusnõunik Aare Ruubel. Tema kätte laeku­vad sageli linnaosa piirivaid­lused. Ruubeli isiklik õunasõda kuulub Eesti piirilahingute nn pehmesse peatükki, mille põhjustas naabri soov oma kuuri piirile liiga lähe­dale ehitada.

Pirita linnaosas tõuseb igal aastal päevakorda tosinkond teravat piirivaidlust. Kõige keevalisem koht on Mähe aed­linn, kus endistel aianduskruntidel asuvad ebapraktiliselt kit­sad ja pikad krundid.

Võib juhtuda, et aastakümneid rahumeelselt koos ela­nud naabrid pööravad tülli alles siis, kui on otsustanud hakata kruntide vahele aeda rajama. Maamõõtjale maksta ei soovita, mistõttu võib piirikupits hakata üleöö justkui iseenesest asukohta vahetama.

Kõige enam ajab maaoma­niku n-ö pöördesse olukord, kui ta on valmis maksma maa­mõõtjale, advokaadile ja üks­kõik kellele, aga tulemuseks on null: selgub, et kahel naab­ril on ühele ja samale maasiilule sama palju õigusi.

Sarnane lugu juhtus Maar­du linna Põldheina teel asu­vate naabritega. Kunagiste aianduskruntide naabrid said erastamisel samasuuruste, ligi­kaudu 875-ruutmeetriste krun­tide omanikeks. Krundid jaga­ti laiali plaanimaterjali alusel, ilma neid kohapeal üle mõõt­mata ja märgistamata. Kui naabrid elasid vanadest tava­dest kinni pidades, siis nad ei hakanud omavahelist eraldusjoont maha märkima. Lähtu­ti määratlusest „ühest põõsast teise põõsani". Ligi 15 aastat tagasi lasi üks naabritest, tõenäoliselt krunti müügiks ette valmistades, maamõõtjal piirikupitsad maasse lüüa. Mingi­sugusel arusaamatul põhjusel kinnitas Maardu linnavalitsus piiriprotokolli ilma naabriga kooskõlastamata. Tõenäoli­selt omavalitsus ei täitnud sea­dust, et jälgida, et piiriproto­kollil oleks mõlema naabri all­kiri või et teine naaber oleks vähemalt informeeritud.

Möödapanek ilmnes alles nüüd, kui naaberkrundi ost­nud uus omanik asus aeda ehi­tama. Nimelt oli maamõõtja löönud piirikupitsad nii, et uue naabri kavandatav aed oleks kõrgunud keset põlisasuka sirelipõõsast. Kontrollimi­sel selgus, et ühe naabri krunti oli suurendatud 36 ruutmeetri võtta, teise oma aga sama pal­ju vähendatud.

Selgus tõsiasi

Kui põlisasukas pöördus oma õiguse maksmapanemiseks maa-ameti poole, selgus tõsi­asi: viga on tõepoolest tehtud, kuid naaberkrundi heausksel uuel omanikul on valesti mõõ­detud maale täpselt samasugune õigus, mistõttu piiritüli saab lahendada vaid Maardu linnavalit­sust kaasates poolte kokkuleppel ja/või kohtus. Põlisasukas peab kogu loos süüdlaseks just linnavalitsust, kes eksliku pii­riprotokolli kinnitas.

Linnavalitsusel puudub igasugune soov asuda patu­oina rolli, sest Maardus tuleb endiste aianduskruntidega ette kümmekond ligiläheda­selt sarnast vaidlusjuhtumit. "Omavalitsusel on piiriproto­kollide puhul võimalik lähtu­da maamõõtja tööst, kes on litsentseeritud ja pädev ning kelle tegevust kontrollib maa­amet," selgitas Maardu seisu­kohta linnaarhitekt Riina Lii­vamägi. "Ennekõike peavad naabrid ise omavahel kokku leppima."

MÕÕDISTAMINE

Tüüpilisemad vead ja eksimused katastrimõõdistamisel

•• Vead katastrimõõdistamise tegemisel, sh piirielementide andmed ja piirimärkide asu­koht maastikul ei lange kokku.

•• Varem paigaldatud piirimär­kide asukohti ei selgitata välja ja pigem paigaldatakse maasti­kule uusi, n-ö dubleerivaid piirimärke vms.

•• Katastriüksuse moodustami­sel ei ole piirimärke maastikule paigaldatud või paigaldatud pii­rimärgid on maastikul hävine­nud või kasutajate poolt paha­tahtlikult teisaldatud.

•• Üksuse piir kulgeb läbi ehiti­se, põhjuseks kas viga piiri mää­ramisel või ei ole ehitustegevuses arvestatud piiri asukohaga ja on teadlikult ehitatud üle piiri.

•• Katastriüksuse piiriks on olnud maastikuelement, mille asukoht on aja jooksul muutu­nud või objekti enam ei eksis­teerigi; väga sagedane olukord just teedega piirnevate katastri­üksuste puhul.

Mis on peamised vigade tekkimise põhjused

•• Maaomanike vähene huvi pii­ri asukoha ja paigaldatud piiri­märkide vastu maastikul.

•• Maaomanikud ei teadvusta oma kohustusi piirimärkide säi­limise tagamisel.

•• On maaomanikke, kes ei tea oma maa piire, ei hoolda piirisihte ega tunne huvi piirimärgistuse asukoha ja hävinud piirimärkide taastamise vastu.

•• Katastriüksuse omanikud huvituvad pigem pindalast kui piiri asukohast maastikul: on olukordi, kus huvi piiri asukoha vastu tekib liiga hilja, s.o mitte katastriüksuse moodustamise ajal, vaid hilisema kasutamise või uue naabriga kohtumise ajal.

•• Piirimärkide hävitamine või tahtlik asukoha muutmine maa­omanike või piirinaabrite poolt.

•• Piirimärke teisaldatakse ker­gekäeliselt (nt põhjusel, et kuna märk segas muru niitmist, tõst­sin ta sinna kaugemale lillepeenra äärde).

•• Erinevatest moodustamisviisidest tingitud vastuolud piiriandmetes. Maareformi käigus on kasutatud erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taga ühtset mõõdistamistäpsust (nt aerofotogeodeetiline mõõdistusviis, mõõdistamine suvalises, koha­likus ja riiklikus koordinaatide süsteemis). Samuti on katastriüksusi moodustatud ka plaani-või kaardimaterjali alusel (s.o katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul).

•• Selle asemel, et maamõõt­ja teeks piiri asukoha maastikul kindlaks ja esitaks katastripida­jale tegelikud andmed, tehak­se need pigem katastripidajale „sobivaks" ja tagajärjeks on see, et andmed kaardil ja maastikul on vastuolus/erinevad.

Allikas: maa-amet

KOMMENTAAR

Maa-amet ei tee kõikidele kannetele välikontrolli

Agnes Jürgens
maa-ameti avalike suhete nõunik

Maakatastrisse on kantud üle 620 000 katastriüksuse ehk u 90% kogu Eesti pindalast.

Katastripidaja teeb kandeid vastavalt talle kande tegemiseks esitatud dokumentidele ja üld­juhul kande tegemise ajal välikontrolli ei tehta. Katastrikannet tehes eeldab katastripidaja, et maamõõtja või mõni teine doku­mendi koostaja on esitanud tal­le õiged andmed. Kui katastriük­sused on moodustatud plaani-ja kaardimaterjali alusel, ei anna maa-amet üldjuhul hinnangut piiride asukohtade õigsuse suh­tes maastikul.

Tänavu tehti maakatastrisse u 34 000 kannet, nendest u 400 kannet on seotud olemasoleva­tele katastriüksustele teostatud uue katastrimõõdistamisega. Maaomanikud või nende esinda­jad on pöördunud katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poo­le 53 korral.

Andres Reimer, Eesti Päevaleht (18.12.2012)

2012-12-18T10:00:00+00:00 Teisipäev, 18. detsember, 2012|Uudised|