Maaparandusühistu võib saada toetust pool miljonit

Maaparandusühistu võib saada toetust pool miljonit

Hanila valla maaomanikud asutavad Voose maaparandusühistu, et saada osa kümnetest miljonitest eurodest, mida PRIA jagab kuivendustööde tegemiseks.

Voose maaparandusühistu eestvedaja Ly Rammu sõnul on ideega kaasa tulnud 23 maaomanikku, kel on maid kokku 436 ha. Suurem osa maaomanikke on eraisikud, kuid on ka mõned firmad. Neli maatükki kuulub riigile ja riik osaleb ühistus kohustusliku liikmena. „Enamik maaomanikke, kellega olen rääkinud, on asjast väga huvitatud," kinnitas Rammu.

Peaaegu kõigilt on saadud juba ka kirjalik nõusolek. Ainult paari inimest pole veel kätte saadud. „Üks on praegu Norras ja teine sõjaväes," selgitas Rammu, kes juhib ka ettevõtet Lihula Maaparandus.

Ühistu registreerimine saab võimalikuks, kui on kõigi kirjalik nõusolek. „Idee sündis juba eelmisel aastal, kuid siis oli nii kiire, et enne aasta lõppu me sellega tegelda ei jõudnud," ütles ta.

„Nüüd on paar kuud käinud pingsamad ettevalmistused," rääkis Rammu. Maaparandusühistu loomise eesmärk on selle alla jääva põllumaa drenaaž ning metsakraavide üle kaevamine ja võsast puhastamine.

„Kuivendussüsteemid on enam kui 30 aastat vanad ja amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja rekonstrueeri­mist. Loodame nii maa viljelusväärtust parandada," selgitas Rammu.

„Mõned metsamaad on prae­gu päris vee all, teised kannatavad liigniiskuse all vähem," rääkis Rammu.

Rammu sõnul vajavad kor­rastamist ka metsa viivad juur­depääsuteed. „Metsa ei saa ju keegi hooldada, kui sinna ligi­pääs puudub," nentis ta.

Ühistu loomine on eeldus PRIA toetusele kandideerimi­seks. Ühistu maa võetakse põllumajandusametis arvele üht­se maaparandussüsteemina ja seda tuleb hooldada ka pärast rekonstrueerimise lõppu.

„Kui kõik läheb hästi, siis loodame 2015. aasta alguses toetuse saajate nimekirjas olla," ütles Rammu. oleks sealt võimalik saada ligi 260 000 eurot toetusraha aastas. Ram­mu sõnul loodavad ühistu liik­med sealt selle summa ka saa­da.

„Omaosalus on rajatistest sõl­tuvalt 10-25 protsenti," selgi­tas Rammu. Eduka rahataotlu­se korral algaksid tööd juba 2015. aastal. Tööd kestaksid tema sõnul ligi kaks aastat.

„Rahastusperioodi jooksul saab üks ühistu taotleda toetust kaks korda. Seega on võimalik, et saame teiselgi aastal PRIA raha," oli Rammu lootusrikas.

Ühistu võib saada toetust kokku 520 000 eurot. PRIA ja­gab seitsme aasta jooksul toe­tusteks 55 miljonit eurot.

Põllumajandusameti Lääne osakonna peaspetsialisti Sirje Pärjala sõnul ei ole maaparandusühistud Läänemaal väga haruldased.

„Praegu on maaparandusühistuid Läänemaal kokku 9 ning liikmeid nendes 118. Ühis­tute pindala on ligi 2300 hekta­rit," ütles Pärjala.

Pärjala sõnul rajati enamik neist 2007-2013 kehtinud maa­elu arengukava raames. „Nüüd algab maaelu arengukava aas­tateks 2014-2020, mis toob ilm­selt kaasa uue ühistute rajami­se laine," ennustas Pärjala. Põh­juseks on tema kinnitusel sel­lega kaasnevad toetused. 

Maaparandustoetused
 
. 2014-2020 võib maaparandusühistu saada kaks korda toetust, kokku 520 000 eurot. 
. Toetuseks kulub üle Eesti 55 mln eurot. 
. Põllumajandusmaast on kuivendatud 55% ehk 522 000 hektarit. 
. Enamik (70%) kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastatel 1965-1985). 

Allikas: Põllumajandusministeerium 

Juhan Hepner,
Lääne Elu, 13.03.2014 

 

2014-03-13T10:00:00+00:00 Neljapäev, 13. märts, 2014|Uudised|