Hanila valla maaomanikud asutavad Voose maaparandusühistu, et saada osa kümnetest miljonitest eurodest, mida PRIA jagab kuivendustööde tegemiseks.
Voose maaparandusühistu eestvedaja Ly Rammu sõnul on ideega kaasa tulnud 23 maaomanikku, kel on maid kokku 436 ha. Suurem osa maaomanikke on eraisikud, kuid on ka mõned firmad. Neli maatükki kuulub riigile ja riik osaleb ühistus kohustusliku liikmena. „Enamik maaomanikke, kellega olen rääkinud, on asjast väga huvitatud," kinnitas Rammu.
Peaaegu kõigilt on saadud juba ka kirjalik nõusolek. Ainult paari inimest pole veel kätte saadud. „Üks on praegu Norras ja teine sõjaväes," selgitas Rammu, kes juhib ka ettevõtet Lihula Maaparandus.
Ühistu registreerimine saab võimalikuks, kui on kõigi kirjalik nõusolek. „Idee sündis juba eelmisel aastal, kuid siis oli nii kiire, et enne aasta lõppu me sellega tegelda ei jõudnud," ütles ta.
„Nüüd on paar kuud käinud pingsamad ettevalmistused," rääkis Rammu. Maaparandusühistu loomise eesmärk on selle alla jääva põllumaa drenaaž ning metsakraavide üle kaevamine ja võsast puhastamine.
„Kuivendussüsteemid on enam kui 30 aastat vanad ja amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja rekonstrueerimist. Loodame nii maa viljelusväärtust parandada," selgitas Rammu.
„Mõned metsamaad on praegu päris vee all, teised kannatavad liigniiskuse all vähem," rääkis Rammu.
Rammu sõnul vajavad korrastamist ka metsa viivad juurdepääsuteed. „Metsa ei saa ju keegi hooldada, kui sinna ligipääs puudub," nentis ta.
Ühistu loomine on eeldus PRIA toetusele kandideerimiseks. Ühistu maa võetakse põllumajandusametis arvele ühtse maaparandussüsteemina ja seda tuleb hooldada ka pärast rekonstrueerimise lõppu.
„Kui kõik läheb hästi, siis loodame 2015. aasta alguses toetuse saajate nimekirjas olla," ütles Rammu. oleks sealt võimalik saada ligi 260 000 eurot toetusraha aastas. Rammu sõnul loodavad ühistu liikmed sealt selle summa ka saada.
„Omaosalus on rajatistest sõltuvalt 10-25 protsenti," selgitas Rammu. Eduka rahataotluse korral algaksid tööd juba 2015. aastal. Tööd kestaksid tema sõnul ligi kaks aastat.
„Rahastusperioodi jooksul saab üks ühistu taotleda toetust kaks korda. Seega on võimalik, et saame teiselgi aastal PRIA raha," oli Rammu lootusrikas.
Ühistu võib saada toetust kokku 520 000 eurot. PRIA jagab seitsme aasta jooksul toetusteks 55 miljonit eurot.
Põllumajandusameti Lääne osakonna peaspetsialisti Sirje Pärjala sõnul ei ole maaparandusühistud Läänemaal väga haruldased.
„Praegu on maaparandusühistuid Läänemaal kokku 9 ning liikmeid nendes 118. Ühistute pindala on ligi 2300 hektarit," ütles Pärjala.
Pärjala sõnul rajati enamik neist 2007-2013 kehtinud maaelu arengukava raames. „Nüüd algab maaelu arengukava aastateks 2014-2020, mis toob ilmselt kaasa uue ühistute rajamise laine," ennustas Pärjala. Põhjuseks on tema kinnitusel sellega kaasnevad toetused.
Maaparandustoetused
. 2014-2020 võib maaparandusühistu saada kaks korda toetust, kokku 520 000 eurot.
. Toetuseks kulub üle Eesti 55 mln eurot.
. Põllumajandusmaast on kuivendatud 55% ehk 522 000 hektarit.
. Enamik (70%) kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastatel 1965-1985).
Allikas: Põllumajandusministeerium
Juhan Hepner,
Lääne Elu, 13.03.2014
