Täna, 18. septembril kell 15.30-17.30 toimub Brüsselis Euroopa Parlamendis kuulamine Balti riikide põllumajandustoetuste teemal.Eesti esindajana teeb ettekande Eesti Maaülikooli teadur Ants-Hannes Viira.
1990ndatel aastatel Balti riikides toimunud põllumajandustootmise drastiline langus on Eesti, Läti ja Leedu madalate põllumajandustoetuste peamine põhjus. Seejuures on oluline, et Baltimaade põllumajandustoodangu maht kukkus märkimisväärselt kiiremini kui teistes post-kommunistlikes EL liikmesriikides.
„Kuigi põllumajandustoetused on praeguseks tootmisest lahti seotud ning need ei tohiks teoreetiliselt moonutada turukonkurentsi, siis tegelikult on seos otsetoetuste taseme ja tootmises kasutatavate sisendite vahel olemas. See omakorda mõjutab põllumajandusettevõtete tootlikkust ja sektori konkurentsivõimet. Balti riikide otsetoetuste madal tase võrreldes teiste liikmesriikidega ei lase avalduda meie põllumajandustootmise tegelikul konkurentsivõimel,“ selgitab Viira.
Viira kritiseerib oma ettekandes praegust otsetoetuste süsteemi. „Kuigi toetuste üheks eesmärgiks on stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid, siis nende suurus tegelikult ei sõltu sissetuleku tasemest. Tänased toetuste tasemed lähtuvad valdavalt enne 1992. aasta MacSharry reformi rakendatud hinnapoliitikast. Otsetoetuste eesmärgid on vahepeal muutunud, mistõttu tuleks muuta ka nende eelarve aluseks olevaid põhimõtteid,“ ütleb Viira.
Balti põllumajandusorganisatsioonid on aktiivselt jätkamas tegevust, et taotleda oma põllumajandustootjate konkurentsitingimuste ühtlustamist teiste EL liikmesriikide tootjatega.
Loe artiklit edasi Maalehest
