Maheda ja tavatootmise vaheline piir on hägune

Maheda ja tavatootmise vaheline piir on hägune

Bioloogiadoktori ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Erkki Truve sõnul ei ole inimkond kunagi söönud nii ohutut toitu kui praegu Euroopas.

Kodanikuühiskond tõstab jõudsalt pead ning hiljuti pälvisid nii meie traditsioonilises kui sotsiaalmeedias enneolematult suurt tähelepanu taimekaitsetööd Eesti põldudel. Kui ohtlikud on nendel kasutatavad vahendid tegelikult inimese tervisele ja kui palju nad meie toitu saastavad?

Taimekaitsevahendid on mürgised, aga miks tänapäeva toidutootmises siiski nendeta hakkama ei saa?

Sellepärast, et igal aastal hävib umbes veerand maailma saakidest seente, bakterite, viiruste ja putukate tõttu. Mõnel pool hävib 50 protsenti saagist.

Kas Eesti ei suudaks end ära toita kemikaalivabalt?

Keemiavaba maailma ei ole olemas, me kõik koosneme kemikaalidest. H2O on kemikaal, samuti CO2. Küsimus pole üldse selles, kas üks või teine asi on sünteetiline ehk siis rahvakeeli keemia või mitte! Võime ka naatriumkloriidi laboris toota, ikka on see sama keedusool.

Mind häirib, kui räägitakse keemiavabast põllumajandusest, mis on hea, ilus ja tore. Ei ole tähtis, kas mingi asi on sünteetiline või n-ö looduslik. Oluline on hoopis see, kuidas see aine mõjub inimese tervisele, keskkonnale või vee kvaliteedile. Kõige toksilisemad ühendid on seenetoksiinid, aflatoksiinid, mis on täiesti looduslikud.

Loe artiklit edasi Maalehest

 

2012-11-09T10:00:00+00:00Reede, 9. november, 2012|Uudised|