Männituka kolm põlvkonda kutsusid külalised, et rääkida oma lugu, mis tipnes 1,2 miljonit eurot maksnud vabapidamisega robotlüpsilauda lindi lõikamisega. See oli rahvusvahelise peretalude aasta vääriline tähis.
OÜ Männituka Farmi laudas on 250 kohta lüpsilehmadele ja 50 vasikatele, seal töötab kaks DeLavali VMSi lüpsirobotit. Loomade arvu suurenedes pannakse tööle ka kolmas robot. Praegu on laudas 101 piimaandjat, järelkasv tuleb oma vasikatest. Holsteini tõugu lehmade keskmine aastatoodang looma kohta on Eesti keskmine, mis mullu oli 8611 kilo.
“Vajasime uut lauda, sest vanas olid lõastused, lüpsisüsteemid, põrandad, aknad väga amortiseerunud. Kui uuendamine oli kavas, otsustasime robotlauda kasuks, kus inimtööjõudu on märksa vähem vaja,” põhjendas otsust OÜ Männituka Farmi omanik ja juhatuse liige Margot Saare.
Tuldud aastast 1922
Männituka on nime poolest uus talu, ristitud nii selle hoonestust kaunistavate kõrgete okaspuude järgi. Alguse on talukoht saanud Pustuski karjamõisa maade jagamisel 1922. aastal, mil selle koos 30 hektari maaga ostis farmiomaniku Margot Saare vanavanavanaisa Juhan Agard. Talul oli lüpsikari, sugupull, kaks halli hobust. Põllumajandusnäitustel eduka osalemise auhinnana sai talu üksjagu tehnikat.
Punavõimu ajal jagas Juhan kulakuks pidamise hirmus talu vanima poja Johann Agardiga pooleks. Poeg oli uue valitsuse silmis uusmaasaaja, isatalu riigistati. Lauta toodi kolhoosi, hiljem sovhoosi loomad.
Sinimustvalge all sai Johann Agard 1991. aastal talu tagasi ja poolitas selle tütarde vahel nii, et vanima tütre Tiiu poeg Margus Saare sai 14 hektarit maad, millel ei olnud ühtegi hoonet. Siit algaski Männituka talu ülesehitamise lugu, mida rääkis Margot Saare vanaema Tiiu Saare.
See on ühe visa Eesti maapere lugu, kes alustas paju- ja lepavõsa raiumisest, ehitas enne lauda ja töökoja ja alles siis elumaja. Tiiu Saare käis 1992. aasta algusest, kui esimesed lehmad lüpsma tulid, Pärnus tänaval piima müümas. Poeg Margus läks Soome talupidamist õppima ja sai sealt kasutatud põllumajandustehnikat.
Vana, alguses sigalaks mõeldud lauta ehitati loomapidamise suurendes jupiti pikemaks. Viimane, kuues osa valmis 2003. aastal ja Margus koos abikaasa Maiuga pidas seal sadat lehma.
Järgmisest, 2004. aastast, hakati Männitukal plaanima uue lauda ehitamist. PRIAst toetuse taotlemiseks jagunes majapidamine Männituka taluks ja osaühinguks Männituka Farm. Talule jäid põllumaad ja tehnika, osaühingule farm ja piimakari.
Kõik tundus minevat nagu lepase reega, aga põllumajandusminister muutis äkitselt toetuse taotlemise tingimusi ja Männituka Farm ei sobinud uutega kokku. Nii läks 2009. ja 2010. aasta. 2011. aastal sobis ettevõte näitajate poolest taotluse tingimustega. Asjaajamise juhtohjad haaras tütar Margot Saare, kes rammis koos elukaaslase Eero Kurmiga bürokraatiamüüri ja 2012 otsustas PRIA toetada talulauda ehitamist poole miljoni euroga.
Aasta tagasi aprillis alustas Türi firma OÜ Krive Ehitus Männitukal uue lauda ehitamist ja tänavu 4. aprillil lõikas ehitaja esindaja Aimar Smirnoff linti koos uue valitsuse põllumajandusministri Ivari Padariga.
Sinililled metsa all
Ivari Padar saabus Männitukale koos abikaasa Kristel Voltenbergiga ja sulandus ehttalupoeglikult maainimeste hulka. Pärnu Postimehe küsimustele vastates mainis Padar, et kui ta sai kutse tulla farmi avamisele ja kuulis lüpsirobotitest, huvitas teda väga, kuidas on võimalik viia kokku peretalupidamine ja tehnoloogiad.
“See, mida ma nägin, avaldas väga sügavat muljet,” kinnitas Padar. “Ma ei tea täpselt, milliste raskustega see kõik on saadud ja millised finantsmured kogu asjaajamise poolel on olnud, kuid pilt on väga hea ja lootustandev.”
Padar meenutas, et kui ta 15 aastat tagasi esimest korda põllumajandusministriks sai, nägi ta ainult masendust ja lagunemist ning lehmade riburada tapamajja viimist.
Nüüd, 15 aastat hiljem, kui ta on põllumajandusministriks saamas, oli tema esimene külastus sellisesse tallu ja emotsioon selline, nagu oleks ta näinud sinililli metsa all.
Mitme aastakümnega teenib Männituka farm piima praeguste varumishindadega tasa pangalaenu, mille usaldas põllumajanduslikule osaühingule Swedbank, ei hakanud Padar arvutama.
“Olen kindel, et siin on selged kalkulatsioonid tehtud, kuidas selle investeeringuga toime tulla, tegemist on traditsioonilise peretaluga ja kindlasti ei ole nii, et järgnevale põlvele jäetakse üle võlli kasvanud võlakoorem,” arutles Padar.
Mitu aastat Brüsseli mees olnud Padar ütles, et kuigi ta on kogu aeg olnud kursis Eesti põllumajandusega, tuleb asjad üle vaadata. “Selline mulje jääb, et ainult väga suured põllumajandusettevõtted on võimelised tegutsema,” lausus ta. “Tahan teist poolt näha ja kogeda, et põllumajanduses saavad usaldusväärselt tegutseda nii väga suured kui peretalud.”
Männituka Farmi juhatajale kinkis Padar pühendusega raamatu “Künnivaod”, mille on koostanud Tiit Rosenberg. Pea 500 leheküljel on uurimused Eesti 19. ja 20. sajandi agraarajaloost.
Tänuosa külamajas
Lindi lõikamise ja modernse lüpsifarmiga tutvumise eel panid laudast plehku kaks kirjakut, kostüümidest aimdus DeLavali esindajate Lembit Vavulski ja Jüri Anepaio nägu. Nemad rääkisid uudistajatele seadmetest, kuhu inimkätt vaja ei ole, lüpsiroboti tarkusest, misjärel arvutisse jõuavad täpsed andmed iga lehma toodangu, lüpsil käimise sageduse kohta ning igale veisele saab määrata tema jõusöödakoguse.
“Robotlüpsile läksime üle, sest sobivat tööjõudu on raske leida, samuti on heale lüpsikarjale tähtsad head pidamistingimused,” põhjendas Margot Saare pere ettevõtmist. “Nüüd ei ole laudas ammumist – see on märk, et loomadel on hea olla. Kui neil on hea olla, on nad tervemad ja annavad rohkem piima.”
Vana laudaga võrreldes on uues kaks töötajat vähem. Ninaesise jagab karjale ette söödamikser ja enamjaolt saab toimetustega hakkama üks inimene.
“Loorberitele puhkama jääda ei või, farm vajab arendamist, lähiaastatel on plaanis suurendada loomade arvu ja soetada kolmas lüpsirobot,” ütles Margot Saare.
Männituka kolme põlvkonna esindajad tänasid Seljametsa külamajas nimeliselt neid, kes aitasid lauda ehitamisele kaasa nõu ja jõuga, ehitajatest ja seadmestajatest kuni lägahoidla valajateni.
Ettevõtlikule ja külaelu toetavale pererahvale ütles teiste hulgas tunnustussõnu Rohelise Jõemaa koostöökogu tegevjuht Merle Adams. Vaiksel laupäeval, kui koostöökogu korraldab Soomaa kohviringi, on Männitukal lahtiste uste päev ja noorem peretütar Merily Saare kostitab külalisi.
“Kui teil on elus eesmärk ja see tundub algul püüdmatu, siis sihikindlalt ja järjepidevalt selle nimel vaeva nähes saavutate selle,” nii kõlas Männituka vanade ja noorte ühissõnum farmi avamisel.
Männituka talu Paikuse vallas
* Koha ostis Pustuski karjamõisa jagamisel 1922 Juhan Agard.
* Poole sai poeg Johann Agard, et vältida isa kulakuks nimetamist. 1952. aastal aeti Juhan Agard oma osast välja ja talu riigistati.
* Poeg Johann oli uusmaasaaja, punavõim jättis ta rahule.
* Johann Agard sai talu tagasi 1991 ja jagas selle tütarde vahel. Ühe osa sai vanima tütre Tiiu Saare poeg Margus Saare, kelle vanavanaisa oli Juhan Agard.
* Margus Saare hakkas abikaasa Maiuga võsa asemel talu rajama.
* Marguse vanemate Tiiu ja Kalju Saare abiga ehitati sealaut, kuid sealiha hind oli madal ja lauta toodi viis esimest mullikat.
* Töökoda valmis 1992, hoone teisel korrusel elas pererahvas.
* Elumaja valmis 1996. aastal.
* Talu arendamist toetasid soomlased kasutatud tehnikaga, Margus Saare käis ühes sealses talus põllumajandust õppimas.
* Laut kerkis kuues osas, viimane 2003. aastal.
* Aastast 2004 pidas talupere uue lauda ehitamise plaane.
* Männituka talu jagunes 2009 kaheks: Männituka talu ja OÜ Männituka Farm. Talule jäi osa põllumaad ja tehnika, osaühingule laut ja veised. Alustati mahetootmist.
* OÜ Männituka Farmi omanik on peretütar Margot Saare.
* PRIA vastas 2012 osaühingu taotlusele jaatavalt, toetades lauda ehitamist 498 681 euroga.
* Swedbank andis farmi ehitamiseks pikaajalist laenu.
* Türi firma OÜ Krive Ehitus alustas 9. aprillil 2013 lauda ehitamist.
* Vabapidamisega laudas on 250 lehma- ja 50 vasikakohta. Laudas töötab kaks DeLavali lüpsirobotit.
* Reedel, 4. aprillil lõikasid linti OÜ Männituka Farmi juhataja Margot Saare, Euroopa Parlamendi liige, uue valitsuse põllumajandusminister Ivari Padar, OÜ Krive Ehituse brigaadijuht Aimar Smirnoff ja OÜ DeLavali piirkonnajuht Lembit Vavulski.
Andmed: Pärnu Postimees
Silvia Paluoja,
Pärnu Postimees, 08.04.2014
