Maoaastalgi sõltub põllumees abirahast

Maoaastalgi sõltub põllumees abirahast

Põllumeeste jaoks on alanud aastalgi majandamise edaspidise suutlikkuse tagamisel peamine võtmesõna eurotoetused – nende saamise võimalikkus ja nende suurused.

Põllumajandussektori jätkusuutlik tegevus sõltub ettevõtjate hinnangul paljuski agrofirmade konkurentsivõimest. See aga tähendab ennekõike efektiivsuse tagamist ja kulude kokkuhoidu – küll juba äraleierdatud, kuid ometi aktuaalseid asjaolusid.

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu aseesimees, ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder jagab seisukohta, et ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutavad nii maailmaturul toimuvad muutused kui ka kohapealsed poliitilised otsused ja tegevused, lisaks veel ka klimaatilised tingimused.

Möldri hinnangul on positiivne, et Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühised jõupingutused ja tasakaalukad ning inimlikud nõudmised hakkavad küll visalt, ent siiski, toetust leidma. Eriti viimasel ajal on see teema jõudnud rohujuure tasandilt kõige kõrgema tasandini: sellest räägivad nii peaminister ja president, ministritest rääkimata. On tekkinud arutelu.

Paraku valitseb praegu ikkagi seis, et alles 2020. aastaks saavad Eesti põllumehed kätte kõigest 75protsendilise toetuste taseme Euroopa Liidu keskmisest. Põllumehed ise seda mingisuguseks võrdsuseks ei pea.

Konkurentsivõimet näitab edukas eksport. Põllumajandussektoris on ettevõtteid, kes jaksavad toota ja toodangut eksportida. Kuid ka siin on rohkesti erinevaid mõjutegureid.

“Ekspordivõimalused muutuvad kogu aeg ja ettevõtted peavad olema muutusteks valmis ja paindlikud,” hindas Mölder. “Näiteks jäi tänavu võrreldes varasemaga veiste eksport Türki väheseks põua tõttu. See on lihtsalt üks näide, aga neid võib tuua kõigi põllumajandusvaldkondade kohta. Ekspordivõimekust aitab kindlasti tagada ettevõtete koostöö, sest üksinda ei suuda firmad turul eriti midagi ära teha.”

Mölder tõdes, et kindlasti mõjutab ettevõtete tegevust aasta alguses kallimaks muutunud elekter, samuti sisendite hinnad.

“See omakorda avaldab mõju ettevõtete finantsolukorrale ja palgatasemetele. Palgatase näitab ju ettevõtte finantsolukorda. Samuti mõjutab ettevõtete tegevust maksukoormus, seda kõike peaks rohkem analüüsima,” selgitas ta. “Üks tänavune suur oht on kindlasti seotud ELi otsetoetustega – milline otsus siis lõpuks tehakse. Eesti põllumeeste jaoks on ohumärk ka nn rohestamise nõue. Meil on palju põllumaad senini kasutamata ja kui nüüd EL nõuab põldude äärde roheribade jätmist, viib see veelgi maad aktiivsest kasutusest välja,” põhjendas Mölder.

Praegu on Euroopa Komisjon uue eelarve perioodi rahastamiseelnõusse sisse kirjutanud, et põllumajanduse investeeringutoetuse puhul on toetuskõlblikud üksnes teatava suurusega põllumajandusettevõtted. Liikmesriigid määravad selle suuruse kindlaks maaelu arengukavas.

Investeeringutoetusi tuleb jätkata. Mölder on seda meelt, et kui tahame, et suurtootjad jätkaksid laienemist ja varustaksid piimatööstusi piisavas mahus toorainega ning oleksid konkurentsivõimelised ka rahvusvahelisel tasandil, siis tuleb jätkata suurtootjatele investeeringutoetuste maksmist ka uuel programmperioodil.

“Uues maaelu arengukavas on mitmed meetmed mõeldud põllumeestele. See tähendab, et riigieelarvest kavandatakse maksta top-upe ehk täiendavat otsetoetust tasandamaks toetuste taset ELi teiste põllumeestega,” rääkis Mölder. “Põllumajanduse reaalolukorda tuleks aga rohkem analüüsida, et toetust saaksid ikka aktiivsed tootjad, mitte nn euroheina niitjad. Mittetootmise toetust ei tohiks olla. Praegu on ju aktiivseid tootjaid üks kolmandik, kaks kolmandikku ei tooda, aga saavad ikka toetust.”

OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg ütles, et eks põllumees sõltub ka sel aastal ilmastikust, karjaõnnest ja loomade tervisest, samuti majandusega seotud teguritest. Viimase all peab ta silmas eelkõige hindade muutumist (loe: kallinemist).

Põllundus jätkab kõige kiuste arenemist. “On selge oht, et elektrihinna tõusu tõttu kallinevad ka tootmise sisendid ning see viib omakorda põllumajandustoodangu omahinna suurenemiseni,” selgitas Riisenberg. “Oma ettevõttes hoidume omandatud kogemuste toel rohkem kui eelnevatel aastatel tegevust pärssivatest otsustest.”

Ta usub, et investeeringute positiivsed tagajärjed hakkavad aja edenedes üha enam tunda andma, seda just tootmistingimuste parenemisel ja tootmise laiendamisel. Paraneb ka meie põllumeeste ühistuline koostöö. Ta usub, et põllumajandussektor on Eestis, räägitagu mida tahes, jätkuvalt arenev valdkond.

Riisenberg lisas, et ka tema ootab EList tulevate toetuste võrdsemaks muutmist.

OÜ Orgita Põld juhatuse esimees Sulev Mölder möönis, et loodab samuti toetuste ajaga paremaks muutumist, ent tema hinnangul pole olukord nii hull, et tootmise Eestimaal täiesti ära peaks lõpetama. “Oleme seni hakkama saanud, saame ka edaspidi,” on Mölder lootusrikas. “Eks meie mahud ju euroliidu mastaabis ka väiksemad, üritame kulusid optimeerda ja kõigele vaatamata toime tulla,” kinnitas ta.

Balti põllumehed süütavad maanteedel põhupallid

Läinud teisipäeval Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega kohtunud Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusliitude esindajad olid ühel meelel, et maaelu arengu toetused peavad jääma sel aastal vähemalt käesoleva eelarveperioodi tasemele.

Grybauskaite andis mõista, et otsetoetuste võrdsustamine on Leedu riigi prioriteet.
“Võrdsustamise nimel tuleb Balti riikide valitsusjuhtidel ühiselt lõpuni võidelda, sest komisjoni poolt pakutud 75% ELi keskmisest ei ole see, mis meie põllumehi rahuldaks,” sõnas Dalia Grybauskaite.

Samal päeval toimunud Balti põllumajandusorganisatsioonide nõupidamisel otsustati korraldada järjekordne otsetoetuste võrdsustamist nõudev ühisaktsioon enne 7. veebruari Brüsselis toimuvat ELi üldkogu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra ütles, et kuna uus ühine põllumajanduspoliitika ei rahulda Balti farmereid ega ka teisi ELi uute liikmesriikide põllumehi, siis tuleb see sümboolselt põlema panna. “Veebruari alguses korraldame lõketest Balti keti, mis saab alguse Tallinnast Raekoja platsilt ja lõpeb Leedu-Poola piiril,” kirjeldas Sõrra edaspidiseid plaane. “Igal kilomeetril Balti keti trassil süütame põhupalli, millega anname märku, et kavandatav uus ühine põllumajanduspoliitika meid ei rahulda ning protestime ka selle vastu, et toetused on võrdsed nii sellele põllumehele, kes kasvatab põllukultuure, kui ka sellele, kes teeb nn euroheina: purustab heina ja jätab selle põllule maha.”

Sõrra sõnul on nn eurohein üleeuroopaline probleem, millele tuleb lahendus leida. “Kui vaadata ühtse pindalatoetuse saajaid Eestis, siis on euroheina tegijaid nendest ligi veerand,” nentis ta.

 

Vaata veebist

Põhjalik ülevaade 2013. aasta maaelu, sh põllumajanduse, aga ka metsanduse ja keskkonnahoiu valdkonna rahastamiseks mõeldud Euroopa Liidu toetustest, nende taotlemise tähtaegadest ja tingimustest.
www.maainfo.eu

Ain Alvela, Äripäev (17.01.2013)

2013-01-17T10:00:00+00:00Neljapäev, 17. jaanuar, 2013|Uudised|