Märdi talu peremees Anti Kulasalu: jään oma liistude juurde

Märdi talu peremees Anti Kulasalu: jään oma liistude juurde

Ilmataat paneb sel aastal ka põllumehe närvid proovile. Palupera valla taluniku Anti Kulasalu meelest ongi ilmaolud praegu kriitilise punktis: kui muutub, on kõik korras; kui vihmasadu jätkub, on kuri karjas.

Teisipäeva keskpäeval alustasime fotograafiga sõitu Neerutisse, kus juba üle paarikümne aasta peab oma esivanemate maadel talu Anti Kulasalu. Vihma kallas nagu ämbrist ning kuplitel ja orgudes vonkleval kruusateel oli vett täis aukude vahel manööverdades päris ekstreemne sõita.

Peremees Anti Kulasalu ootas meid oma maja trepil, kõrval eakas koduvalvur, kes külaliste suunas uudistavaid pilke heitis. Haugatuse vääriliseks ta meid siiski ei pidanud. Pärast tutvumist võtsime istet kenas kaminasaalis, kus seintel ilutsesid mehe jahitrofeed: ilvesetopis, põdra- ja kitsenahad.

Põllumees ootab kuivemat ilma

Küsimusele, mida põllumees vihmasest ilmast ka arvab, vastas ta, et veel pole väga hullu. «Vaatasin pikemaid ilmaprognoose ja varsti lubatakse ikka kuivemat ja ilusamat ilma ka. Eks see kriitiline hetk ongi käes. Kui sadu  jätkub, hakkab oder savisel maal kollakaks minema. Liialt märg ilm hakkab mõjutama saagikust ja vilja  kvaliteeti,» rääkis mees.

Tema sõnul võib kestev vihmaperiood ka rapsile mõju avaldada, tekib hallitus ja mädanik. Ega ka kartulile pikk sadu head tee – lehemädanik hakkab kimbutama. Taluniku sõnul on tugev vihm, tuul ja rahehood kohati tema põldudel teravilja maha löönud. «Õnneks pole väga lamandunud, saab kombainiga koristada küll. Kui vihma veel pikalt sajab, on pahasti.» Et sügisel korralikku saaki saada, ootab põllumees pikisilmi kuivemat ja soojemat ilma.

Elupõline Neeruti küla elanik, 48aastane Anti Kulasalu on kogu elu põllumeheametit pidanud.

«Oma isa jälgedes läksin õppima Helme kutsekooli traktoristiks ning töötasin kolhoosis kuni selle likvideerimiseni traktoristi ja kombainerina. Aastaid olin sotsialistliku võistluse eesrindlane. Et silma paista, tuli  kolhoosi ajal kõvasti tööd rabada, hooajatöödel polnud öö ja päeva vahet. Tolleaegset tehnikat ei saa praegusega võrrelda. Nüüd on traktori- või kombainikabiinis lust istuda – mugav, soe ja puhas ning ka tervislikum,» rääkis Kulasalu.

Tehnika peab olema omast käest võtta

Talupidamisega hakkas mees tegelema pärast kolhoosi likvideerimist. Õnnestus ära osta oma Siberisse küüditatud esivanemate talu, kuhu nüüd on kerkinud uus elamu ja vajalikud lisaehitised. Olemas on tarvilik tehnika ja haakeriistad.

«Olen nende soetamiseks saanud PRIAst toetust ja kasutanud ka laenuraha. Tehnika peab omast käest võtta olema, sest rentimisega ei tule talupidamisest midagi välja,» sõnas ta. Toetusega soetas ta endale kombaini, käru, väetisekülviku ja mürgipritsi. «Üks traktor on veel liisingus, mis lõpeb 2015. aastal. Majaehituseks võetud laen saab ka järgmisel aastal tasutud.»

Enamiku töödega saab põllumees ise hakkama, hooajatöödel kasutab abilisi. Aastate jooksul on ta ära proovinud väga erinevad tegevusalad, lisaks taimekasvatusele on talus peetud lehmi, lambaid, sigu ja kanu.

«Viimati kasvatasin sigu, neid oli mul umbes 400, kuid sellel kevadel otsustain seapidamise suures mahus lõpetada, kuna ei tasunud  ära. Jäi ainult töörõõm. Varsti oleks pidanud hakkama ka osaliselt lauta renoveerima,» rääkis ta.

Talus kasvab nüüd kolm-nelikümmend siga oma pere, sõprade ja tuttavate tarvis. Oma tarbeks on talus ka kanad ja maha pandud kartul. «Kuna panin kartuli maha aprillis, oleme saanud juba värsket proovida. Veidi vesine ta ju sel aastal on,» kinnitas mees. Talumaadele on rajatud ka tiigid, kus kasvatatakse kala oma pere tarbeks.

Anti Kulasalu Märdi talul on 270 hektarit haritavat maad. 50 hektaril kasvab talinisu, 120–130 hektaril oder, 50 hektarit on hernest ja teist samapalju rapsi. «Sel aastal olen külvanud ka 15 hektarit suvirapsi, kuid üldiselt eelistan talirapsi. Suvirapsile tulevad igasugused satikad-putukad kergemini külge ja neid peab kasvuperioodil kolm-neli korda pritsima. Talirapsiga on lihtsam,» rääkis peremees.

Viljapõllud annavad lootust heale saagile

Viljapõlde vaadates on mees lootusrikas. «Talirapsi loodan saada kolm-neli tonni, otra neli-viis ja nisu viis-kuus tonni hektarilt. Kuid see on prognoos, palju sõltub ikka edaspidistest ilmadest ja koristusperioodist,» rõhutas põllumees. Kuivateid on talunikul lausa kaks.

Anti Kulasalu on aktiivne põllumeeste ühistu Kevili liige. Ühistu kaudu müüb enamiku toodangust. «Kokkuostuhinnad võiksid alati kõrgemad olla, kuid praegu pole väga vigagi. Kevadel sain osa toodangust lukku panna päris hea müügihinnaga,» nentis mees.

Käibenumber on talul 200 000 euro ringis. «Tänu toetustele on tootmine kasumis, ilma vist küll välja ei veaks. Rikkaks ei saa, kuid ära elada talupidamine võimaldab.»

Ega Neeruti kant väga taimekasvatuseks sobilik olegi, pigem karjakasvatuseks. «Kuplitel on maaharimine hoopis kulukam. Olen arvestanud, et ainuüksi kütusekulu on 30 kuni 40 protsenti suurem, eks sellest ka kõrgemad tootmiskulud,» sõnas ta.

Väga oluliseks peab talunik pidevat enese harimist ja koolitustel osalemist. «Elu muutub nii kiiresti. Et õigesti ja tulemuslikult majandada, tuleb uuendustega kursis olla, ennast pidevalt täiendada.»

Talupidamine on elustiil

Kulasalu sõnul talle maaelu ja talupidamine meeldib ning ta pole hetkekski mõelnud, et oleks tegev mõnes muus valdkonnas. «Olen mõtisklenud majutuskoha rajamise üle, kuid samas on see väga hooajaline tegevus ja ka nõuded väga ranged. Jään ikka oma liistude juurde ja jätkan põlluharimist,» ütles ta kindlameelselt.

Seakasvatust ei plaani ta lähemal ajal laiendada. «Loomapidamine paneb elu väga kinni. Taimekasvatus on hooajaline, talvel on ikka rahulikum, jääb aega enda ja pere jaoks,» sõnas talunik.

Talvel askeldabki ta metsas, mida talul on kuskil 70 hektari kandis, putitab kuivateid ja tehnikat. «Minu suur hobi on mäesuusatamine ja igal talvel käin tiiru mägedes. Üks hobidest on ka jaht,» sõnas ta.

Koos perega käiakse teatris, kontsertidel ja üritustel. Kümme aastat oli Kulasalu Neeruti külaseltsi eesotsas, külaplatski on rajatud tema maadele. «Eelmisel aastal andsin teatepulga edasi, kuid seltsi tegemistes ikka osalen,» sõnas ta. Kiidusõnu jagas ta Kevili kohta, kus lisaks koolitustele korraldatakse liikmetele suvepäevi, õppereise ja muid ettevõtmisi. «Alles juunis käisime Inglismaal põllumajandusnäitusel,» lisas mees.

Kuvand põllumehest on aastatega oluliselt muutunud. Edukas talunik peab Kulasalu sõnutsi olema koolitatud, laialdaste teadmiste ja silmaringiga, aktiivne ja tegus kogukonna liige.

«Kellele maaelu südamelähedane ja kes tööd ei pelga, sellel soovitan ikka talupidamist proovida. Alustamine on tänapäeval päris keeruline, sest maad ei jagu, kuid oma isade ja vanaisade ettevõetut saavad noored huvi korral  ikka  jätkata.»

Valgamaa Põllumeeste Liit esitas Anti Kulasalu Märdi talu vabariiklikule talukonkursile tootmistalude kategoorias. 

Sirje Lemmik, 05.07.2014, Valgamaalane, lk.5 

 

2014-07-07T10:00:00+00:00Esmaspäev, 7. juuli, 2014|Uudised|