Märg vili ummistas kuivatid

Märg vili ummistas kuivatid

Tänavune väga hea teraviljasaak on kehvade koristusilmade tõttu niiskem ja kuivatust va­java vilja hulk ning kuivatusaja pikenemine on ummistanud viljakuivatid.

Enamik kuivatitest suudab vastu võtta väga pii­ratud koguses märga vilja ja osakuivatitest on mär­ja vilja vastuvõtu ajutiselt sootuks peatanud. Mida kauem aga märg vili seisab, seda kehvemaks muu­tub vilja kvaliteet ja väheneb viljakasvataja tulu.

"Vilja kuivatamine on suur peavalu," tunnistas Viljandimaal tegutseva Saaremärdi-Jaagu talu peremees Jaan Kõverjalg. "Kui vähegi on viljavõtuilma, on kombainid põllul. Kõik vabad katusealused on märga vilja täis topitud ja vilja tuli kuiva­titesse nii palju peale, et see lämmatas need ära."

Näiteks ASi Farm Plant Eesti kuivati Viljandis lõ­petas üle-eelmise nädala pühapäeval märja vilja vastuvõtu. "Veel mõni nädal tagasi võtsid nad vas­tu põllult kogutud vilja niiskuseprotsendiga kuni 22," rääkis Kõverjalg, kes on kasutanud Farm Plant Eesti kuivatusteenust. "Seejärel hakkasid nad lat­ti kõrgemale tõstma ehk alandasid niiskusesisal­duse 20 peale, siis 18 peale ja lõpuks 16 peale ning nüüd ei võta isegi seda vastu."

Farm Plant Eesti vilja tootejuht Marge Pähkel üt­les, et kui mõni teine kuivati oli juba varem märja vilja vastuvõtu miinimumini viinud, püüdsid ne­mad kuni viimase minutini klientidele vastu tul­la. "Panime ka meie märja vilja vastuvõtu ajutiselt kinni, sest kuivatust ootava vilja järg on nii pikk ees," rääkis Pähkelja lisas, et alates selle nädala al­gusest on nad saanud mingeid koguseid taas sis­se võtta, eelkõige pikaajalistelt ja kuivatuslepingu teinud klientidelt.

Mitme teguri koosmõju. Pähkel meenutas, et ka 2008. aastal oli väga palju märga teravilja, ent tä­navu on olukord hullem mitme teguri kokkulan­gevuse tõttu. "Esiteks on tänavu väga hea teravil­jasaak," loetles ta. "Samas on aga ilm koristuseks kehv ja viljatera niiskus kõrge. Lisaks jäi kevad tä­navu hiljemaks ja seetõttu valmib vili hiljem ning koristusaeg on selle võrra lühem."

ASi Tartu Mill ostujuhi Leonid Dulubi kinnitu­sel on neil kuni 50 püsiklienti, kelle vilja kuivata­misega saavad nad kindlasti hakkama. "Kui me va­rasematel aastatel saime kuivatusteenust pakkuda ka lisaklientidele, siis tänavu me paraku neile jah-sõna öelda ei saa," lausus Dulub.

Ilma kuivatita põllumehed tõsises hädas. ASi Baltic Agro tootejuht Mihkel Salum ütles, et kui ta varasematel aastatel on näinud kurja vaeva, et kuivatitele lubatud viljamahtusid täis saada, siis tänavu suudavad nad vaevu oma lepingukliente teenindada. Baltic Agrol endal viljakuivateid po­le, nad ostavad kuivatusteenust sisse ning vahen­davad seda teraviljakasvatajatele. "Muide, enamik meie klientidest on need, kellel on ka oma kuivati olemas, aga nad nägid juba kevadel ette, et on tu­lemas väga hea saak, ning soovisid lisaks kuivatus-võimsust saada," lisas Salum. "Need teraviljakasva­tajad aga, kellel endal üldse kuivatamisvõimalust ei ole, on tänavu tõsises hädas."

Tasub teada

Niiskema vilja kuivatamine võtab rohkem aega

ASi Baltic Agro tootejuhi Mihkel Saumi näide ühe konkreetse kuiva­ti kohta

Kui vilja niiskusesisaldus on 17-19%, on kuivati ööpäevane läbilaskevõime 1000 tonni. Kui vilja niiskusesisaldus on 25-26%, on kuivati ööpäeva­ne läbilaskevõime 300 tonni Eestis on päikselisel koristusperioodil põllult kogutud vil­ja niiskusesisaldus keskmi­selt 17-18%, tänavu on see kõrgem.

Maailmaturul kaubeldak­se teraviljaga, mille niisku­sesisaldus on maksimaalselt 14,5%.

Kommentaar

Liiga märga vilja ei tasu viia

MADIS AJAOTS, Pilsu talu peremees. Tartumaa üks suuremale teraviljakasvatajaid:

Kasutan Tartu Milli kuivatus­teenust ja tean, et ka nemad on tänavu märja viljaga ummikus.

Põllumees peaks targem olema – ei maksa liiga märga vilja viia, sest selle kuivatamisteenus mak­sab ju rohkem.

Tegelikult on vilja kuivata­mine iga-aastane probleem, kui suur maht teravilja tuleb um­bes kolme nädala jooksul kui­vatist läbi lasta. Kombainid on suutelised põllult rohkem vilja võtma, aga kusagile pole märga vilja panna. Mul on ka praegu kõik kärud ja katusealused vilja täis. Väga täpne logistika peab olema, et kuhu midagi panna ehk kui kusagilt saab koguse eest ära, et siis kohe uus aseme­le tuleks.

Raha on põllul, mitte juba taskus

LEONID DUBOV, ASi Tartu Mill ostujuht:

Tänavu on ilmselt kümne, aga võib-olla ka kahekümne aasta rekordsaak. Seega on teraviljakasvatajatel tänavu võimalus üle pika aja teenida tulu ja saa­da rikkamaks. Toonitan sõna "võimalus". Enamik viljast on põllul, teraviljasaagid on üli­kõrged, aga korralikku päikest ja koristusilma ei ole.

Tegelikult on teraviljakasvataja raha põllu peal laiali ja see ei tähenda, et see raha on tal ju­ba taskus.

Väinu Rozental, Äripäev (28.08.2012)

2012-08-29T10:00:00+00:00Kolmapäev, 29. august, 2012|Uudised|