Meie Maa: Külvitöödega jõutakse kohe-kohe lõpule

Meie Maa: Külvitöödega jõutakse kohe-kohe lõpule

Pikaleveninud jahe kevad hakkab ometi ilusamat külge näitama. Ei mäletagi enam, millal puudel nii pikalt vaid rohekas jume oli, lehed ei tahtnud ega tahtnud areneda. Ja põllud, need olid madalamates kohtades nagu porimülkad. Kui kaugele neis tingimustes on põllumehed oma kevadiste tööde-tegemistega jõudnud, saame teada neid küsitledes.

Heino Vaba, Rauni POÜ taimekasvatuse juht: “Soos on heinaseemet veel vaja külvata 20 ha, maa oli kaua märg. Muud kultuurid on külvatud: 120 ha otra, 50 ha nisu, 40 ha rapsi. Osal külvidel on ka heinaseemne allakülv.
Ilm oli kaua külm, kuid nüüd on soe ja nii palju sääski, et enam ei taha õue minna. Lehmad on küll väljas, eelmise nädala lõpus hakati farmide viisi neid karjamaa värskele rohule laskma.”

Tõnu Post, Kõljala POÜ juht: “Teravili on maas, umbes sada ha, pühapäeval sai viimane seeme mulda. Kevad oli omapärane, märg ja jahe, see seadis töödele omad piirid. Seetõttu oli põldude ettevalmistamisega raskusi. Veel praegugi on põlde, kus veelombid peal ega saa põllule. Muide, taliviljad on talve hästi üle elanud, ühtegi hektarit pole olnud vaja ümber külvata. Lausa harjumatu asi. Praegu käib heinaseemnekülv, uue kamara saab ca 200 hektarit, allakülve me ei kasuta. Silotegemine on ukse ees, arvan, et järgmisel nädalal hakkame tegema. Rohukasv on nii kaugel, et oodata ei saa. Nii et meeleolu on töine.”

Jaan Kiider, talunik: “Meil läheb töötähe all. 20 ha heinaseemnepõlde on veel külvata ja üks märg põld läheb veel ka teravilja alla. 75 ha kultuure on mulda saanud – oder, kaer, suvinisu. Hernest pole sel aastal pannud. Rukis talvitus väga hästi, kui koristamisilmaga veab, peaks hea saagi saama.

See kevad on olnud imelik, nii kaua pole maad kunagi vesised olnud. Nüüd alles hakkavad madalamad maad tahenema. Tänavune jahedus ja niiskus on rohukasvule aga hästi mõjunud, arvan, et hiljemalt 1.–2. juunil läheb silo tegemiseks. Kõik tarvikud selleks on varutud. Ka lehmad on värskel rohul, seda on piisavalt.”

Indrek Haamer, talunik: “Töiselt läheb. Praegu käib lihaloomadele karjaaedade tegemine. Eks neid tuleb pidevalt üle vaadata ja korrastada. Teravilja kasvatame vähesel määral, ostame valmissööda. Lehmad on uutes tingimustes harjunud, kohanemine neile erilisi raskusi ei tekitanud, sest meie lehmad olid ka varem vabapidamisel, neil tuli harjuda vaid uue lüpsmisviisiga.”

Naima Kütt, talunik: “Olen praegu Kiratsi laos ja ostan loomadele vilja. Teravilja ise ei kasvata, masinad on nii kallid, et põllumaad peaks siis kordades enam olema. Silo me niipea tegema ei hakka, sest rohi alles hakkas kasvama.”

Avo Aljas, talunik: “Meil on kõik külvid maas, mina lõpetasin pühapäeval, vend Aare päev varem. Mul on külvide all 150 ha, sellest talivilju 60. 12 ha talirüpsi tuli ümber külvata, suviraps sai asemele. Praegu vaatan põldusid üle, sest varsti peab umbrohutõrjet tegema hakkama. Rusikareegel: 30 päeva pärast külvi tuleb umbrohtu tõrjuda. Kuna külvid olid tänavu hilisemad, on umbrohud oma arengus jõudnud üldisest “reeglist” ette.

See kevad oli hiline, alustasin külvamisega alles 1. mail, tavaliselt on selleks ajaks külvid tehtud. Praegu ei saa midagi halba öelda, kevad on taimekasvatajale olnud soodne.”

Raimond Ellik, Salme POÜ juht: “Päevad lähevad kiire töötähe all. Karjamaa-aedade parandamine on käsil, kuigi lehmad on karjamaal juba ammu. Koplid lähevad käiku järk-järgult.

Teravilja ma ei saa kasvatada, metssigade ja laglede tõttu. Aga 20 ha rohumaid saab tänavu uue seemne, sellest 8 ha on veel külvamata. Aga mis siinsesse rohukasvu puutub, siis see on palju hilisem kui sise-Saaremaal. Sõrve pool on hoopis teine kliima. Kui toomingas õitseb, hakkan silo tegema, siin pole toomingatel veel õienuppegi näha. Lagled ka lahkusid alles eelmisel nädalal, nad ju esimesed matinõudjad. Nüüd saab rohi alles kasvama. Aga eks juuni algul see silotegemine ikka peale hakka, et taimed oma väärtust ei kaotaks.”

Aarne Põri, talunik: “Minul on külv 2/3 peal, heinaseemet ja mesikat on veel külvata. Ja natuke halvasti talvitunud rapsi tuleb ka üle külvata. Kokku on külvata veel umbes 50 ha. Tänavune kevad oli erakordne, pikk ja külm, niiskus püsis kaua metsa all ja põldudel. 15 ha põlde ootab siiani kuivamist.
Täna (teisipäeval – toim) on päikese käes 30 kraadi sooja, vilus 23 kraadi, eks nüüd tahenevad ka märjad maad.”

Aivar Lember, talunik: “Põhiliselt saan külviga mäele. Homme õhtuks lõpetan rapsikülvi ära, siis jäävad veel väikesed otsad. Sel aastal maa ei kuivanud nagu tavaliselt, jäi klompi, oleks üht sadu vaja, mis neid klompe peenendaks. Mul on külvipinda 200 ha ümber, 60 ha nisu, 35 ha otra ja 46 ha rapsi. 46 ha on ka talivilja, vesi oli küll peal, kuid eriti halba pole teinud. Päris ilus teine. Sel aastal jätsin 17–18 ha ka mustkesasse.

Mis lindudesse puutub, siis kohalikud kured käivad orastel, suuri lagle- ja hanekarju pole sel aastal olnud. Varakevadel ka luiged maiustasid sohu külvatud taliviljas. Eks näe, kuidas edasi läheb.”

Liilia Eensaar, Valjala POÜ juht: “Teravili ja raps on maas, 45 ha heinaseemet tuleb veel külvata. Meie kevadkülvipind on 240 ha, peale selle 40 ha talivilja. Sellel on küll veelompe peal, aga muidu päris normaalse väljanägemisega.
Arvan, et järgmisel nädalal tuleb alustada ka silotegemisega, enne tahame siiski heinaseemne külvi lõpetada. Tänavu külviga alustamine venis, nüüd kipuvad tööd kokku jooksma, aga mis teha, ilma vastu ei saa.”

Vilma Rauniste, Meie Maa

2012-05-24T10:00:00+00:00Neljapäev, 24. mai, 2012|Uudised|