MES – 20 aastat Eesti maaelus

MES – 20 aastat Eesti maaelus

RAHANDUS. Kahe kümnendi jooksul on Maaelu Edendamise Sihtasutus seisnud otsetoetuste, laenugarantiide ja laenude kaudu hea maaelu ning ettevõtluse edendamise eest.

Maaelu Edendamise Sihtasu­tus sai oma praeguse nime 2001. aastal, pärast 1993. aas­tal loodud Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemist 1997. aastal asuta­tud Maaelu Laenude Tagami­se Sihtasutusega. Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosen­berg jaotab organisatsiooni se­nise arengu kolme peamisse etappi, millest esimene sai al­guse 1993. aastal pärast põllu­majandusreformi seaduse jõus­tumist. Sellele eelnes 1991. aas­tal vastu võetud omandirefor­mi seadus. «Nende kahe seadu­se alusel võis arvata, et tekib hulga uusi erakapitalil põhine­vaid ettevõtteid, mis vajavad raha investeeringuteks ja ka­pitali kaasamiseks,» räägib ta. 19. juulil 1993 loodud Maaelu ja Põllumajanduse Krediteerimise Fondi paigutati Vabariigi Valit­suse otsusega 125 miljonit Ees­ti krooni ehk 8 miljonit eurot. Fondi eesmärk oli pankade kau­du maal asuvatele ettevõtetele raha laenamine. «Tollal tegut­ses Eestis tervelt 25 kodumaisel kapitalil põhinevat väikepan­ka, kusjuures kapitali ja hoiu­seid oli neil vähe,» meenutab Rosenberg. «Fond laenas pan­kadele raha sihtotstarbeliselt, aidates nii rahastada panku, et pangad omakorda saaksid lae­nata ettevõtetele.» Seda peab­ki Rosenberg Maaelu Edenda­mise Sihtasutuse tegevuses esimeseks etapiks.

Esimese kriisi õpetunnid

Eesti majandus ja siinsed ette­võtted olid saanud vaevalt kuus aastat aktiivselt areneda, kui 1997-1998 tabas meid esimene tõsisem majanduskriis, mis lõi valusalt muu hulgas põlluma­jandusettevõtteid. «Vene kriis mõjus väga tugevalt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kuna raha ostjatelt ei laekunud. Tu­ru äralangemine tähendas ka, et toodangut polnud kellelegi müüa.»

Samasse perioodi jääb Ees­ti Maapanga pankrot, mille tu­lemusena sihtasutuse eelkäija kandis reaalset rahalist kahju. «Meie hoiame oma raha Eesti pankades, Maapangast saime kätte näiteks ligi 60% rahast, 40% jäi saamata.»

Teise olulise perioodina toob Rosenberg välja kriisijärgse ja Euroopa Liiduga ühine­mise eelse perioodi, kuhu jääb ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemi­ne Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega 2001. aastal Just siis tekkis ettevõtetel võima­lus põllumajandusmaad osta ja vajadus pikaajalise raha järele. «Raha maa ostuks ei olnud äriühingutel piisavalt, samas pan­gad polnud valmis nii pikaajali­si laene väljastama,» meenutab sihtasutuse juht. Nii hakkaski ühinenud sihtasutus laenama raha otse ja seda kuni 25-aastase makseperioodiga, pakku­des seejuures viis aastat maksepuhkust. Kiiresti hakkasid kasvama nii laenu- kui ka garantiiportfell.

Euroopa Liit tõi olulised muutused

Kolmanda etapina võib välja tuua Euroopa Liiduga liitumi­se 2004. aastal ja ülemineku­perioodi aastani 2007. See tõi kaasa mitmeid põhimõttelisi muutusi organisatsiooni tege­vuses, mille pidi kooskõlla vii­ma näiteks Euroopa Liidu konkurentsiseadusega. «Seda sil­mas pidades on raha laenami­ne kommertspankade, mitte rii­gi ülesanne,» ütleb ta. Selles­se perioodi jääb eelkõige laenukindlustuse pakkumine.

Sihtasutuse juhatuse lii­ge Madis Reinup toob välja, et Euroopa Kalandusfondi vahen­deid kasutades ei ole eesmärk raha mitte ühekordsete toetus­tega välja anda, vaid tegeleda laenamisega. «See on sarnane tegevus algusaastatega, kus ka­pital jäi ringlema ja on tänini alles.» Tema sõnul pole tagas­tamatu abi alati otstarbekas, kuigi laenudega kaasnevad ka riskid. Teisalt – otsetoetusi ei küsita tagasi, samas kui laenud üldjuhul makstakse tagasi. Rei­nup rõhutab, et sihtasutus teeb koostööd pankadega, väljasta­des pankade kaudu laene ette­võtetele, kes on läbinud ka pan­kade riskianalüüsi. «Pank ra­hastab laenu esimest, viieaas­tast perioodi, meie rahastame laenu pikaajalist osa,» tutvus­tab ta, tuues välja, et ka viima­sest majanduskriisist toibudes ei ole pangad endiselt valmis suhteliselt uutele ettevõtetele pikaajalist laenu andma. Samas vajavad põllumajandusettevõt­ted rahasüsti just pikemaks pe­rioodiks. Riskidest ja laenusaa­ja võimalikust pankrotist rääki­des rõhutab Reinup, et sün on tähtsad nii sihtasutuse kui ka panga tehtud analüüsid. «Kui pank on otsustanud laenu an­da ja ettevõte esimese viie aas­taga ei pankrotistu, siis on eba­tõenäoline, et ta läheb hiljem kohe pankrotti,» sõnab Reinup.

Uus eelarveperiood toob uusi võimalusi

Euroopa Liidu uus eelarvepe­riood 2014-2020 toob mitmeid muudatusi ja võimalikuks saab taas otselaenude andmine seal, kus on nn turutõrge. Just vesiviljelusega tegelevatele ettevõ­tetele on suunatud nelja miljo­ni euro suurune fond, mis küll nüüdseks suuresti juba välja on laenatud. «See näitab, et huvi pikaajalisemate laenude vastu on endiselt väga kõrge.» Reinup toob välja, et just vesiviljeluses on Eestis suur areng ees, ette­võtted peavad koonduma, loo­ma ühiseid logistikakeskuseid ja muus osas tegema senisest tunduvalt tihedamat koostööd.

Majanduse tsüklilisus on Maaelu Edendamise Sihtasutust mõjutanud pidevalt. Headel ae­gadel, mil ettevõtetel endal va­bu vahendeid rohkem ja panka­de tegevus polnud mi konserva­tiivne, on avaldatud ka mõtteid sihtasutuse sulgemisest või mõ­ne teise organisatsiooniga liit­misest. Viimane majanduskriis, millest alles toibume, näitas sa­muti ilmekalt sihtasutuse va­jalikkust. «Meie kliendiportfell kasvas hüppeliselt ja on nüüd stabiliseerunud,» ütleb Rosen­berg. Mõneti võibki öelda, et sihtasutust läheb eriti vaja siis, kui ajad on raskemad.

«Meil on kahekümneaas­tane kogemus ettevõtluse fi­nantseerimisel maapiirkon­nas,» alustab Reinup. «Sellist Eestis tegutsemise kogemust ei ole paljudel kommertspan­kadel, mistõttu oleme endiselt vajalik organisatsioon just kom­mertspankade riskide maanda­jana ettevõtetele laenamisel.» Reinup ja Rosenberg rõhutavad mõlemad, et Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav organisatsioon, kes peab oma tulud ise teenima ja kulud kat­ma ning peale kunagi saadud rahapaigutuste pole riik täien­davaid vahendeid sihtasutuse kapitali viimase 15 aasta jook­sul teinud. «Euroopa Liidu fon­dide raha kasutades pakume rii­gile teenust – vahendame riigi raha laenamist,» ütleb Reinup.

«Sihtasutus on siiani suut­nud säilitada omakapitali ja teeninud ka tulu, osast tulust on makstud toetusi ja erinevaid stipendiume,» ütleb Rosenberg. Seega on sihtasutus toetanud Eesti maaelu arengut nii otse toetusi makstes kui ka kaud­selt, parandades ettevõtete finantseerimisvõimalusi laenu­de ja garantiidega.

Kuldar Kullasepp
Postimees (erileht), 23.08.2013

2013-08-23T10:00:00+00:00Reede, 23. august, 2013|Uudised|