RAHANDUS. Kahe kümnendi jooksul on Maaelu Edendamise Sihtasutus seisnud otsetoetuste, laenugarantiide ja laenude kaudu hea maaelu ning ettevõtluse edendamise eest.
Maaelu Edendamise Sihtasutus sai oma praeguse nime 2001. aastal, pärast 1993. aastal loodud Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemist 1997. aastal asutatud Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega. Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg jaotab organisatsiooni senise arengu kolme peamisse etappi, millest esimene sai alguse 1993. aastal pärast põllumajandusreformi seaduse jõustumist. Sellele eelnes 1991. aastal vastu võetud omandireformi seadus. «Nende kahe seaduse alusel võis arvata, et tekib hulga uusi erakapitalil põhinevaid ettevõtteid, mis vajavad raha investeeringuteks ja kapitali kaasamiseks,» räägib ta. 19. juulil 1993 loodud Maaelu ja Põllumajanduse Krediteerimise Fondi paigutati Vabariigi Valitsuse otsusega 125 miljonit Eesti krooni ehk 8 miljonit eurot. Fondi eesmärk oli pankade kaudu maal asuvatele ettevõtetele raha laenamine. «Tollal tegutses Eestis tervelt 25 kodumaisel kapitalil põhinevat väikepanka, kusjuures kapitali ja hoiuseid oli neil vähe,» meenutab Rosenberg. «Fond laenas pankadele raha sihtotstarbeliselt, aidates nii rahastada panku, et pangad omakorda saaksid laenata ettevõtetele.» Seda peabki Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuses esimeseks etapiks.
Esimese kriisi õpetunnid
Eesti majandus ja siinsed ettevõtted olid saanud vaevalt kuus aastat aktiivselt areneda, kui 1997-1998 tabas meid esimene tõsisem majanduskriis, mis lõi valusalt muu hulgas põllumajandusettevõtteid. «Vene kriis mõjus väga tugevalt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kuna raha ostjatelt ei laekunud. Turu äralangemine tähendas ka, et toodangut polnud kellelegi müüa.»
Samasse perioodi jääb Eesti Maapanga pankrot, mille tulemusena sihtasutuse eelkäija kandis reaalset rahalist kahju. «Meie hoiame oma raha Eesti pankades, Maapangast saime kätte näiteks ligi 60% rahast, 40% jäi saamata.»
Teise olulise perioodina toob Rosenberg välja kriisijärgse ja Euroopa Liiduga ühinemise eelse perioodi, kuhu jääb ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemine Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega 2001. aastal Just siis tekkis ettevõtetel võimalus põllumajandusmaad osta ja vajadus pikaajalise raha järele. «Raha maa ostuks ei olnud äriühingutel piisavalt, samas pangad polnud valmis nii pikaajalisi laene väljastama,» meenutab sihtasutuse juht. Nii hakkaski ühinenud sihtasutus laenama raha otse ja seda kuni 25-aastase makseperioodiga, pakkudes seejuures viis aastat maksepuhkust. Kiiresti hakkasid kasvama nii laenu- kui ka garantiiportfell.
Euroopa Liit tõi olulised muutused
Kolmanda etapina võib välja tuua Euroopa Liiduga liitumise 2004. aastal ja üleminekuperioodi aastani 2007. See tõi kaasa mitmeid põhimõttelisi muutusi organisatsiooni tegevuses, mille pidi kooskõlla viima näiteks Euroopa Liidu konkurentsiseadusega. «Seda silmas pidades on raha laenamine kommertspankade, mitte riigi ülesanne,» ütleb ta. Sellesse perioodi jääb eelkõige laenukindlustuse pakkumine.
Sihtasutuse juhatuse liige Madis Reinup toob välja, et Euroopa Kalandusfondi vahendeid kasutades ei ole eesmärk raha mitte ühekordsete toetustega välja anda, vaid tegeleda laenamisega. «See on sarnane tegevus algusaastatega, kus kapital jäi ringlema ja on tänini alles.» Tema sõnul pole tagastamatu abi alati otstarbekas, kuigi laenudega kaasnevad ka riskid. Teisalt – otsetoetusi ei küsita tagasi, samas kui laenud üldjuhul makstakse tagasi. Reinup rõhutab, et sihtasutus teeb koostööd pankadega, väljastades pankade kaudu laene ettevõtetele, kes on läbinud ka pankade riskianalüüsi. «Pank rahastab laenu esimest, viieaastast perioodi, meie rahastame laenu pikaajalist osa,» tutvustab ta, tuues välja, et ka viimasest majanduskriisist toibudes ei ole pangad endiselt valmis suhteliselt uutele ettevõtetele pikaajalist laenu andma. Samas vajavad põllumajandusettevõtted rahasüsti just pikemaks perioodiks. Riskidest ja laenusaaja võimalikust pankrotist rääkides rõhutab Reinup, et sün on tähtsad nii sihtasutuse kui ka panga tehtud analüüsid. «Kui pank on otsustanud laenu anda ja ettevõte esimese viie aastaga ei pankrotistu, siis on ebatõenäoline, et ta läheb hiljem kohe pankrotti,» sõnab Reinup.
Uus eelarveperiood toob uusi võimalusi
Euroopa Liidu uus eelarveperiood 2014-2020 toob mitmeid muudatusi ja võimalikuks saab taas otselaenude andmine seal, kus on nn turutõrge. Just vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele on suunatud nelja miljoni euro suurune fond, mis küll nüüdseks suuresti juba välja on laenatud. «See näitab, et huvi pikaajalisemate laenude vastu on endiselt väga kõrge.» Reinup toob välja, et just vesiviljeluses on Eestis suur areng ees, ettevõtted peavad koonduma, looma ühiseid logistikakeskuseid ja muus osas tegema senisest tunduvalt tihedamat koostööd.
Majanduse tsüklilisus on Maaelu Edendamise Sihtasutust mõjutanud pidevalt. Headel aegadel, mil ettevõtetel endal vabu vahendeid rohkem ja pankade tegevus polnud mi konservatiivne, on avaldatud ka mõtteid sihtasutuse sulgemisest või mõne teise organisatsiooniga liitmisest. Viimane majanduskriis, millest alles toibume, näitas samuti ilmekalt sihtasutuse vajalikkust. «Meie kliendiportfell kasvas hüppeliselt ja on nüüd stabiliseerunud,» ütleb Rosenberg. Mõneti võibki öelda, et sihtasutust läheb eriti vaja siis, kui ajad on raskemad.
«Meil on kahekümneaastane kogemus ettevõtluse finantseerimisel maapiirkonnas,» alustab Reinup. «Sellist Eestis tegutsemise kogemust ei ole paljudel kommertspankadel, mistõttu oleme endiselt vajalik organisatsioon just kommertspankade riskide maandajana ettevõtetele laenamisel.» Reinup ja Rosenberg rõhutavad mõlemad, et Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav organisatsioon, kes peab oma tulud ise teenima ja kulud katma ning peale kunagi saadud rahapaigutuste pole riik täiendavaid vahendeid sihtasutuse kapitali viimase 15 aasta jooksul teinud. «Euroopa Liidu fondide raha kasutades pakume riigile teenust – vahendame riigi raha laenamist,» ütleb Reinup.
«Sihtasutus on siiani suutnud säilitada omakapitali ja teeninud ka tulu, osast tulust on makstud toetusi ja erinevaid stipendiume,» ütleb Rosenberg. Seega on sihtasutus toetanud Eesti maaelu arengut nii otse toetusi makstes kui ka kaudselt, parandades ettevõtete finantseerimisvõimalusi laenude ja garantiidega.
Kuldar Kullasepp
Postimees (erileht), 23.08.2013
