7. juulil toimus Jüri kihelkonna esimene meepäev. Mõte korraldada taoline ettevõtmine mõlkus Rae valla mesinikel meeltes juba ammu. Meepäev ise läks korraldajate arvates korda.
Rae valla hobimesinik Olev Raid rõhutab, et meepäeva korraldamise põhiraskus oli Soodevahe külavanema, hobimesinik Jaanus Tõnissoni õlul. Päeva eesmärk oli tutvustada huvilistele mesindust ja sellega seotud rõõme-muresid.
"Kokku tuli ligi 200 huvilist, põhiliselt küll hobimesinikud ja professionaalid," ütleb Olev Raid.
Miks mesinik muretseb
„Viimasel ajal kaovad paljudes majapidamistes sügisel, enne talvitumist, mesilased peredest, alles jäävad talvesöödaga meekärjed," ütleb Raid. Mesiniku sõnul päris ühest põhjust ei teatagi, ent arvatakse, et varratoosilest põhjustab viirushaigusi ning oma osa mesilaste kadumises võib olla ka põllumajandusest tuleneval mürgitamisel.
"Kuldne reegel ja nõu on, et õitsvaid taimi, ka umbrohuõisi ei tohi kemikaalidega töödelda päeval, mesilaste lennu ajal. Seda saab teha hilisõhtul: öösel imendub 'mürk taimedesse ja hommikune nektar on mürgivaba," räägib Raid. "Mesinike ja põllumeeste vaheline üksteisemõistmine paraneb siiski iga aastaga," rõõmustab palju aastaid mesindusega tegelenud mees.
Ka hobimesinik Mare Tõnissoni arvates on mürgitamine suur probleem. "Inimesed on näinud, kuidas rapsipõlde mürgitatakse päeval lausa mesilaste lennu ajal. Üldse võiks vähem mürgitada. Mesilased lihtsalt kaovad. Rapsi mürgitamine on praegu väga aktuaalne teema, mürki pole uuritud ja sellest ei taheta rääkida," sõnab ta.
Tõnisson muretseb, et mesilast tolmeldajana ja looduse mitmekesisuse säilitajana veel ei hinnata. "Mesilaste abil tolmeldamine suurendab saaki ja hoiab looduses tasakaalu, aga sellele ei mõelda. Mesilased näitavad hästi keskkonna olukorda. Kui mesilased kaovad, on midagi viltu."
Tuleb rohkem teada
Olev Raid ütleb, et olemasolevad vahendid mesilaste haiguste ravimiseks on ühekülgsed ja mesilastele selline ravi ei mõju. "On vajalik ravimeetodeid
mitmekesistada ning varratoosilesta bioloogilist arengut ja paljunemist ennetavalt pidurdada. Mesilaste haigustel pole ühest põhjust; neid väga paljusid põhjusi peaksid aga mesinikud paremini teadma," rõhutab ta. Raid peab väga oluliseks, et kõik piirkonna mesinikud tegeleksid mesilindude haiguste ennetamisega üheaegselt ja tõhusalt. "Samas piirkonnas võivad nakatunud mesilased levitada haigust juba ravitud mesilastele. Paljud hobimesinikud ei adu tagajärgi, mida haiged mesilased võivad tervele piirkonnale kaasa tuua," nendib ta.
Noori tuleb juurde
Raid ütleb, et enamasti arvatakse mesinikud olevat vanemad mehed. "Eesti mesinikest on 25 protsenti naised, kelle hulgas on palju alla 30-aastaseid. Noorte mesinike hulk suureneb. Ka noori mehepoegi on mesinike hulgas palju," ütleb mees.
Raidi sõnul on igal algajal mesinikul tähtis leida endale mentor – vanem mesinik, kellega konsulteerida ja kellele võiks igal ajal murega helistada. Raidi rõõmustab ka see, et üle pika aja on Olustveres taas võimalik mesinikuks õppida.
"Mesinikuks võib hakata igaüks, igas vanuses. Eks mesinike seltskond on kamp ühesuguse mõttemaailma ja eesmärkidega inimesi/olenemata soost või vanusest. Ja kõigil on kogemusi jagada," räägib kogenud mesinik. "Mesindus pole mitte individuaalne, vaid kollegiaalne ala."
ARVAMUS
MARE TÕNISSON, Hobimesinik:
Korraldasime meepäeva esimest korda. Kohale tulid mesindusest huvitatud ja sellega tegelevad inimesed, samuti kohalikud' meemüüjad. Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld jagas palju mesindusalast infot, teised oma ala professionaalid samuti. Mesinikud said suhelda asjatundjatega ja vaba, mesindusalast vestlust oli tõepoolest palju. Esimene värske mesi on see, mida ootavad kõik, ja seda meepäeval ka pakuti. Veel on tore see, et Eesti Mesinike Liitsai juurde kolm uut liiget Arvan, et esimene kihelkondlik meepäev läks korda ja võimalik, et sellest saab traditsioon.
Regina Lilleorg, Harju Elu (13.07.2012)
