Mesilasi pidada pole kaugeltki meelakkumine

Mesilasi pidada pole kaugeltki meelakkumine

7. juulil toimus Jüri ki­helkonna esimene meepäev. Mõte korraldada taoline ettevõtmine mõlkus Rae valla mesinikel meeltes juba ammu. Meepäev ise läks korraldajate arvates korda.

Rae valla hobimesinik Olev Raid rõhutab, et meepäeva korralda­mise põhiraskus oli Soodevahe külavanema, hobimesinik Jaanus Tõnissoni õlul. Päeva eesmärk oli tutvustada huvilistele mesin­dust ja sellega seotud rõõme-muresid.

"Kokku tuli ligi 200 huvilist, põhiliselt küll hobimesinikud ja professionaalid," ütleb Olev Raid.

Miks mesinik muretseb

„Viimasel ajal kaovad palju­des majapidamistes sügisel, enne talvitumist, mesilased peredest, alles jäävad talvesöödaga meekärjed," ütleb Raid. Mesiniku sõ­nul päris ühest põhjust ei teatagi, ent arvatakse, et varratoosilest põhjustab viirushaigusi ning oma osa mesilaste kadumises võib olla ka põllumajandusest tulene­val mürgitamisel.

"Kuldne reegel ja nõu on, et õitsvaid taimi, ka umbrohuõisi ei tohi kemikaalidega töödelda päeval, mesilaste lennu ajal. Seda saab teha hilisõhtul: öösel imendub 'mürk taimedesse ja hommikune nektar on mürgivaba," räägib Raid. "Mesinike ja põllumeeste vaheline üksteise­mõistmine paraneb siiski iga aas­taga," rõõmustab palju aastaid mesindusega tegelenud mees.

Ka hobimesinik Mare Tõnis­soni arvates on mürgitamine suur probleem. "Inimesed on näinud, kuidas rapsipõlde mür­gitatakse päeval lausa mesilaste lennu ajal. Üldse võiks vähem mürgitada. Mesilased lihtsalt kaovad. Rapsi mürgitamine on praegu väga aktuaalne teema, mürki pole uuritud ja sellest ei taheta rääkida," sõnab ta.

Tõnisson muretseb, et mesi­last tolmeldajana ja looduse mit­mekesisuse säilitajana veel ei hinnata. "Mesilaste abil tolmeldamine suurendab saaki ja hoiab looduses tasakaalu, aga sellele ei mõelda. Mesilased näitavad hästi keskkonna olukorda. Kui mesila­sed kaovad, on midagi viltu."

Tuleb rohkem teada

Olev Raid ütleb, et olemas­olevad vahendid mesilaste hai­guste ravimiseks on ühekülgsed ja mesilastele selline ravi ei mõ­ju. "On vajalik ravimeetodeid

mitmekesistada ning varratoosilesta bioloogilist arengut ja paljunemist ennetavalt pidurda­da. Mesilaste haigustel pole ühest põhjust; neid väga paljusid põhjusi peaksid aga mesinikud paremini teadma," rõhutab ta. Raid peab väga oluliseks, et kõik piirkonna mesinikud tegeleksid mesilindude haiguste ennetami­sega üheaegselt ja tõhusalt. "Sa­mas piirkonnas võivad nakatu­nud mesilased levitada haigust juba ravitud mesilastele. Paljud hobimesinikud ei adu tagajärgi, mida haiged mesilased võivad tervele piirkonnale kaasa tuua," nendib ta.

Noori tuleb juurde

Raid ütleb, et enamasti arva­takse mesinikud olevat vanemad mehed. "Eesti mesinikest on 25 protsenti naised, kelle hulgas on palju alla 30-aastaseid. Noorte mesinike hulk suureneb. Ka noo­ri mehepoegi on mesinike hulgas palju," ütleb mees.

Raidi sõnul on igal algajal mesinikul tähtis leida endale mentor – vanem mesinik, kellega konsulteerida ja kellele võiks igal ajal murega helistada. Raidi rõõ­mustab ka see, et üle pika aja on Olustveres taas võimalik mesinikuks õppida.

"Mesinikuks võib hakata iga­üks, igas vanuses. Eks mesinike seltskond on kamp ühesuguse mõttemaailma ja eesmärkidega inimesi/olenemata soost või va­nusest. Ja kõigil on kogemusi jagada," räägib kogenud mesinik. "Mesindus pole mitte individuaal­ne, vaid kollegiaalne ala."

ARVAMUS

MARE TÕNISSON, Hobimesinik:

Korraldasime meepäeva esimest korda. Kohale tulid mesindusest hu­vitatud ja sellega tegelevad inimesed, samuti kohalikud' meemüüjad. Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld jagas palju mesindusalast infot, teised oma ala professionaalid samuti. Mesi­nikud said suhelda asjatund­jatega ja vaba, mesindusalast vestlust oli tõepoolest palju. Esimene värske mesi on see, mida ootavad kõik, ja seda meepäeval ka pakuti. Veel on tore see, et Eesti Mesinike Liitsai juurde kolm uut lii­get Arvan, et esimene kihelkondlik meepäev läks korda ja võimalik, et sellest saab traditsioon.

Regina Lilleorg, Harju Elu (13.07.2012)
 

 

2012-07-13T10:00:00+00:00 Reede, 13. juuli, 2012|Uudised|