Metsamarjadele annab mahedatiitli tunnustusega korjeala

Metsamarjadele annab mahedatiitli tunnustusega korjeala

Metsaala, kust tunnustatud maheettevõtted marju ja seeni korjavad, nimetatakse lihtsalt korjealaks, mida Eestis oli mullu ametlikult 40 400 hektarit. Peale selle on veel mõned alad, kus korjatakse ravimtaimi.

Võrumaal, Varstu vallas asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts oli esimene Eestis, kes taot­les metsas korjeala mahedaks tunnustamist, et sealt korjatud mustikad, jõhvikad ja pohlad oleksid ka paberite järgi mahe­dad.

„Selle tunnustamisega oli omajagu tegemist," tunnistab ta. Kõigepealt tuli kaardistada Võru­maa metsades mustikate ja poh­lade korjealad. „Kui see töö teh­tud, läksin nende kaartidega metskonda, mille haldusalasse korjealad jäid," meenutab Kolts. Ta lisab, et korjealade kaardista­miseks pidi ta need ise läbi käima, abiks oli ka PRIA kaardimaterjal. Kaardistamine oligi Koltsi sõnul tema jaoks kõige aeganõudvam tegevus. Metsa­ülem pidi andma nõusoleku, et temal pole metskonna hallatavas metsas asuva korjealalt seente või marjade korjamise vastu midagi. Et korjealalt Koltsi palga­tud marjakorjajate nopitud mar­jad ja seened saaks tunnistatud mahedateks, oli vaja keskkonna­sõbraliku tootmist tõendavat dokumenti. Selleks oli vaja juba pöörduda põllumajandusametisse. Nüüdseks ulatub metsa­marjade korjealasid ka lisaks Võrumaa metsadele veel Põlva-ja Valgamaale.

Korjealadelt metsamarjade korjamine tähendab aga ette­võtte juhile seda, et iga korjajaga tuleb sõlmida eraldi leping, kus on kirjas koht või kohad, kust ta just kindlaksmääratud ja tunnus­tatud korjealalt metsaannid välja toob. Selliseid korjajaid on aga poolsada. Ta lisab, et korjealad on saanud tunnustatud vaid tema kui mahetootja jaoks. Iga mahetootja, olgu tegu kas metsamar­jade, seente või meega, kas tootja või töötlejaga, peab seega ise saama oma korjealadele tunnus­tuse. Korjealatunnustus kehtib ainult ühe aasta, igal aastal on vajalik kogu dokumentatsiooni uuendada.

ALUSTADA TULEB TUNNUSTAMISEST

„Kui mõni ettevõte soovib alustada metsamarjade korjamisega, peab ta põllumajandusametile esitama tun­nustamise taotluse ja sinna juurde muu teabe ja kaardid korjealadest," ütleb põllumajandusameti mahe­põllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts. Ettevõtte tunnustamise taotlust ja nõutud dokumente saab esitada jooksval aastal veel kuni 10. aprillini.

Eestis toimub taimede ja seente korjamine peamiselt riigi­metsas, seepärast tuleb ettevõte­tel saada ka metsaomaniku nõus­olek, riigimetsa puhul saab selle RMKst.

„Kuna riigimetsades ei toimu keemilist metsa töötlemist, siis sealt korjatud toodang loetakse mahedaks ehk toodangut saab märgistada mahepõllumajandusele viitavalt," selgitab Palts.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul ei ole kõik riigimetsast korjatud viljad mahetooted, kuna vastava tunnustuse annab põllumajandusamet vaid kindlatele piir­kondadele, kui on teada ka viljade tarneahel. Hoolimata sellest vasta­vad riigimetsadest korjatud viljad kõigile mahetoote tunnustele, kuna Timbergi ütlust mööda ei kasuta RMK lähtuvalt FSC säästva metsanduse standardi nõuetest rii­gimetsades väetisi, pestitsiide ega muid taimekaitsevahendeid.

Ettevõtte tunnustamiseks tai­mekasvatuse valdkonnas taimede või seente korjamisega mitteharita-vatelt aladelt tuleb lisaks taotlusele lisada maakasutuse kaart, milleks loetakse põllumassiivide kaarti, ortofoto väljatrükki või muud kaar­dimaterjali. Tuleb aga tähele panna, et kaardi mõõtkava peab olema vähemalt 1:10 000 ning sel­lele peab olema kantud ala pindala ja piirid, kus kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist.

Egon Paitsi sõnul on vaja esi­tada ka loetelu taime-ja seeneliikidest, mida kavatsetakse korjata ning andmed kavandatava koguse ja korjamise aja kohta. „Kui tegu on kaitsealaga, siis on vaja ka selle valitseja poolt väljaantud luba kaitsealalt taimede või seente korjamiseks," märgib ta. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Milli­seid dokumente ja kellelt täpselt vaja, selle kohta leiab vajaliku teabe põllumajandusameti kodu­lehelt www.pma.agri.ee.

Isikud (füüsilised või juriidilised isikud), kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tegevu­sega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Ettevõtteid tunnusta­vad põllumajandusamet ning veterinaar-ja toiduamet.

Riigilõiv

Mahepõllumajanduse regist­risse kantud isikud peavad igal aastal tasuma riigilõivu järelevalvetoimingute eest hiljemalt järele­valveasutusele teabe esitamise päevaks.

Kui tootja (jätkaja) ei ole tasu­nud riigilõivu, võib põllumajan­dusamet ettevõtte tunnustatuse kehtetuks tunnistada.

Riigilõivu suurus on vastavalt ettevõtte kontrollitava maa (koos rendimaaga) suurusele järgmine:

– kuni 1,5 hektari suuruse maa kor­ral-19,00 eurot;

– üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa korral – 35,00 eurot;

– üle 10 hektari suuruse maa korral

– 35,00 eurot+0,30 eurot iga hek­tari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte rohkem kui 511,00 eurot.

Allikas: põllumajandusamet 

Signe Kalberg 
Eesti Päevaleht (erileht Metsandusleht), 18.03.2014 

 

2014-03-19T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 19. märts, 2014|Uudised|