Metsaala, kust tunnustatud maheettevõtted marju ja seeni korjavad, nimetatakse lihtsalt korjealaks, mida Eestis oli mullu ametlikult 40 400 hektarit. Peale selle on veel mõned alad, kus korjatakse ravimtaimi.
Võrumaal, Varstu vallas asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts oli esimene Eestis, kes taotles metsas korjeala mahedaks tunnustamist, et sealt korjatud mustikad, jõhvikad ja pohlad oleksid ka paberite järgi mahedad.
„Selle tunnustamisega oli omajagu tegemist," tunnistab ta. Kõigepealt tuli kaardistada Võrumaa metsades mustikate ja pohlade korjealad. „Kui see töö tehtud, läksin nende kaartidega metskonda, mille haldusalasse korjealad jäid," meenutab Kolts. Ta lisab, et korjealade kaardistamiseks pidi ta need ise läbi käima, abiks oli ka PRIA kaardimaterjal. Kaardistamine oligi Koltsi sõnul tema jaoks kõige aeganõudvam tegevus. Metsaülem pidi andma nõusoleku, et temal pole metskonna hallatavas metsas asuva korjealalt seente või marjade korjamise vastu midagi. Et korjealalt Koltsi palgatud marjakorjajate nopitud marjad ja seened saaks tunnistatud mahedateks, oli vaja keskkonnasõbraliku tootmist tõendavat dokumenti. Selleks oli vaja juba pöörduda põllumajandusametisse. Nüüdseks ulatub metsamarjade korjealasid ka lisaks Võrumaa metsadele veel Põlva-ja Valgamaale.
Korjealadelt metsamarjade korjamine tähendab aga ettevõtte juhile seda, et iga korjajaga tuleb sõlmida eraldi leping, kus on kirjas koht või kohad, kust ta just kindlaksmääratud ja tunnustatud korjealalt metsaannid välja toob. Selliseid korjajaid on aga poolsada. Ta lisab, et korjealad on saanud tunnustatud vaid tema kui mahetootja jaoks. Iga mahetootja, olgu tegu kas metsamarjade, seente või meega, kas tootja või töötlejaga, peab seega ise saama oma korjealadele tunnustuse. Korjealatunnustus kehtib ainult ühe aasta, igal aastal on vajalik kogu dokumentatsiooni uuendada.
ALUSTADA TULEB TUNNUSTAMISEST
„Kui mõni ettevõte soovib alustada metsamarjade korjamisega, peab ta põllumajandusametile esitama tunnustamise taotluse ja sinna juurde muu teabe ja kaardid korjealadest," ütleb põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts. Ettevõtte tunnustamise taotlust ja nõutud dokumente saab esitada jooksval aastal veel kuni 10. aprillini.
Eestis toimub taimede ja seente korjamine peamiselt riigimetsas, seepärast tuleb ettevõtetel saada ka metsaomaniku nõusolek, riigimetsa puhul saab selle RMKst.
„Kuna riigimetsades ei toimu keemilist metsa töötlemist, siis sealt korjatud toodang loetakse mahedaks ehk toodangut saab märgistada mahepõllumajandusele viitavalt," selgitab Palts.
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul ei ole kõik riigimetsast korjatud viljad mahetooted, kuna vastava tunnustuse annab põllumajandusamet vaid kindlatele piirkondadele, kui on teada ka viljade tarneahel. Hoolimata sellest vastavad riigimetsadest korjatud viljad kõigile mahetoote tunnustele, kuna Timbergi ütlust mööda ei kasuta RMK lähtuvalt FSC säästva metsanduse standardi nõuetest riigimetsades väetisi, pestitsiide ega muid taimekaitsevahendeid.
Ettevõtte tunnustamiseks taimekasvatuse valdkonnas taimede või seente korjamisega mitteharita-vatelt aladelt tuleb lisaks taotlusele lisada maakasutuse kaart, milleks loetakse põllumassiivide kaarti, ortofoto väljatrükki või muud kaardimaterjali. Tuleb aga tähele panna, et kaardi mõõtkava peab olema vähemalt 1:10 000 ning sellele peab olema kantud ala pindala ja piirid, kus kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist.
Egon Paitsi sõnul on vaja esitada ka loetelu taime-ja seeneliikidest, mida kavatsetakse korjata ning andmed kavandatava koguse ja korjamise aja kohta. „Kui tegu on kaitsealaga, siis on vaja ka selle valitseja poolt väljaantud luba kaitsealalt taimede või seente korjamiseks," märgib ta. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Milliseid dokumente ja kellelt täpselt vaja, selle kohta leiab vajaliku teabe põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee.
Isikud (füüsilised või juriidilised isikud), kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tegevusega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Ettevõtteid tunnustavad põllumajandusamet ning veterinaar-ja toiduamet.
Riigilõiv
Mahepõllumajanduse registrisse kantud isikud peavad igal aastal tasuma riigilõivu järelevalvetoimingute eest hiljemalt järelevalveasutusele teabe esitamise päevaks.
Kui tootja (jätkaja) ei ole tasunud riigilõivu, võib põllumajandusamet ettevõtte tunnustatuse kehtetuks tunnistada.
Riigilõivu suurus on vastavalt ettevõtte kontrollitava maa (koos rendimaaga) suurusele järgmine:
– kuni 1,5 hektari suuruse maa korral-19,00 eurot;
– üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa korral – 35,00 eurot;
– üle 10 hektari suuruse maa korral
– 35,00 eurot+0,30 eurot iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte rohkem kui 511,00 eurot.
Allikas: põllumajandusamet
Signe Kalberg
Eesti Päevaleht (erileht Metsandusleht), 18.03.2014
