Metsaomaniku laenumuret leevendab hoiu-laenuühistu

Metsaomaniku laenumuret leevendab hoiu-laenuühistu

Tervet Eestit hõlmav Metsa Hoiu-Laenuühistu on vabariigis ainus met­saomanikele mõeldud hoiulaenuühistu.

„Olime kuus aastat tagasi raskes olukorras. Raha majandustege­vuseks oli hädasti vaja, kuid pan­gad ei tunnistanud laenu tagati­sena metsa. Või hindasid pangad tagatiseks pakutava metsa väär­tuse väga madalaks," ütleb Viru­maa metsaühistu juht Viktor Lehtse, kes Iisaku valla erametsaomanikuna oli üks ligi kuus aastat tagasi loodud Metsa Hoiu-Laenu­ühistu asutajaliikmetest. Nüüd kuulub ühistusse ka Virumaa metsaühistu.

Lehtse leiab, et metsamehed tegid oma ühistut asutades väga õigesti, kuna nüüd on võimalik saada laenu näiteks tehnika või metsa ostuks kiiremini ning reaalse turuväärtuse hinna saa­nud metsa tagatisel.

„Olen ise võtnud laenu metsa ostmiseks, Virumaa metsaühistu aga võttis laenu maapinna ettevalmistamisäkke ostmiseks. Mulle meeldib, et asjaajamine on olnud kiire ja tagatisena tunnistatakse ka muud toetust. Näiteks kui metsa­omanik on saanud positiivse otsuse riigilt toetuse saamiseks, tunnistab ühistu seda ka tagati­sena," selgitab Lehtse. Meele teeb aga mõruks riigi suhtumine, kes ei soosi hoiulaenuühistute tegevust ja seepärast on ka laenuintressid kõrgemad kui võiksid olla.

HOIUSTAB, LAENAB JA NÕUSTAB

„Metsa Hoiu-Laenuühistu loo­mise tingis 2008. aastal alanud majanduskriis. Pangad lõpetasid laenamise ning väikemetsaomanikel ja metsaühistutel tekkis kee­ruline olukord raha saamisel," ütleb ühistu juhatuse liige Sven Köster. Hoiu-laenuühistu eesmär­giks seati Kösteri sõnul kaasa aidata erametsanduse arengule ja suurendada erametsaomanike iseseisvust.

«Kommertspankadest on met­sandusse investeerimiseks laenu saada teatavasti väga keeruline, seepärast tegeleb ühistu oma liik­mete raha hoiustamisega, liikme­tele laenu andmise ja ka laenuressursi vahendamisega. Ühtlasi annab ka nõu oma klientidele majandusküsimustes," selgitab Köster.

Praeguseks on ühistul liikmeid 53, kelle seas on lisaks erametsa­omanikele ka selles valdkonnas töötavad ettevõtted ja eraisikud. Eriline on selle hoiu-laenuühistu puhul see, et tegevuspiirkond hõl­mab tervet Eestit.

«Tavaliselt luuakse piirkond­likke hoiu-laenuühistuid, kuid nüüd oli asutajate ringis inimesi üle riigi," märgib Köster. Ta lisab, et spetsiaalselt metsaomanikele mõeldud hoiu-laenuühistuid roh­kem Eestis ei ole, kuid teised hoiu-laenuühistud annavad laenu ka metsaomanikele. „Meil on spetsiaaltooted metsaomanikele ja metsaühistutele," viitab ta.

Nii nagu liikmed asuvad üle Eesti, on ka juhatusse ja nõuko­gusse kuulujad erinevatest piir­kondadest. Ühistu juhatusse on valitud Einar Pärnpuu, Agur Alev ja Sven Köster, nõukogu liikmed on Taavi Ehrpais, Tarmo Läll ja Taimo Türnpu.

LIIKMETASU

Ühistu liikmeks astudes tuleb erametsaomanikul kui füüsilisel isikul tasuda 32 eurot, juriidilisel isikul on see summa kahekordne.

Minimaalne osamaks on füüsilise isiku puhul 319 ja juriidilise isiku puhul 639 eurot. Osamaks on raha, mille saab ühistust välja astudes tagasi, teisalt on osamaks see, mille alusel üldkoosolek võib tulevikus kasumi puhul otsustada dividendide määramise.

Välja on töötatud ja kokku lepi­tud, mis alustel hakkab käima hoiustamine või laenamine. Kös­ter selgitab, et ühistu võtab hoiu­seid vastu ja annab laenu ainult oma liikmetele. Maksimaalne lae­nuvõimalus on 20-kordne osa­makse ja kuni 20% ühistu osakapi­talist.

Laenutagatistena on Metsa Hoiu- ja Laenuühistus oodatud metsa- ja põllumaa, samas sobivad muidugi ka kõik teised kinnisvaratagatised.

Hoiustamisvõimalusi on Metsa Hoiu-Laenuühistu liikmetel kolm: säästu-, tähtajaline ja kasutushoius. Laenuvõimalusi on samuti kolm: arveldus-, käibekapitali- ja investeerimislaen.

«Kõige nõutavamad on olnud investeerimislaenud seoses met­saomanike suure investeerimisva­jadusega. Hoiustest on kõige eelistatuim tähtajaline hoius," ütleb Köster. 

Signe Kalberg, 11.11.2014, Eesti Päevaleht (erileht), lk 6.  

 

2014-11-11T10:00:00+00:00 Teisipäev, 11. november, 2014|Uudised|