Metsaomanikul on õiguste kõrval ka kohustused

Metsaomanikul on õiguste kõrval ka kohustused

Metsaseaduse muudatused, mis sel aastal kehtima hakkasid, panevad metsaomaniku­le juurde vähe kohustusi, aga lisavad nii mõ­negi õiguse. Siiski ei tohiks õiguste tagaaja­mise kõrval oma kohustusi unarusse jätta.

«Metsaomanikuks olemine on privileeg, suur eesõigus, mida tu­leb osata targasti kasutada,» ütleb Eesti erametsaliidu juhatuse esi­mees, ühtlasi ka Hiiumaa metsa­seltsi juhatuse esimees Aira Toss.

«Eesti on metsade maa, aga eestlased ei ole enam metsarah­vas, oleme järjest rohkem linna­rahvas,» lisab ta pisut nukralt. «Linnastumine muudab inimes­te mõtteviisi. Tehiskeskkonnas elades kaob ära otsene suhe loo­dusega ja järjest rohkem vaada­takse metsa tarbijamentaliteedist

lähtuvalt. Sellised muutused on paratamatud ja neid ei saa peata­da, aga aeg-ajalt tasuks lihtsalt mõtiskleda, mida see toob kaasa metsaomanikele ja ka majandu­sele laiemalt.»

Üks uus kohustus juures

Metsaomanikuks olemine tähen­dab kohustusi, ka erametsaomanikule. Juba 2009. aastal jõustus näiteks kohustus, et metsaoma­nik peab uuendama metsa vähe­malt 0,5 hektari suuruse pindala­ga hukkunud metsaosades või raiesmikel (seal on küll mõni erandolukord, vaata metsaseadu­sest!), seda kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

Kui omanik kohustust eirab, teeb keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel ettekirjutu­se. Kui viimast selles märgitud tähtajaks ei täideta, võib amet määrata sunniraha (kuni 1300 eurot ühe hektari kohta).

Jaanuari algul kehtima haka­nud metsaseaduse muudatused sisaldavad ka uut seadusepügalat, mis kohustab uuendusraiet tegevaid metsaomanikke paigu­tama raiekohas nähtavale teabe raietööde tegija kohta.

Head nõu saab ka tasuta

Sellest aastast võib metsaomanik teha oma metsast 20 tm puitu kinnisasja kohta. Seejuures ei pea metsaomanik esitama ühtegi do­kumenti ja samuti ei pea tal olema ka metsamajandamiskava.

Varasema seaduse järgi võis metsaomanik oma küttepuu küll paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsus­tavat piirangut. Nimelt ei tohti­nud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis tähendas, et metsa­omanik pidi raiuma hajali ja raie­viis pidi vastama õigusaktides sä­testatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses metsas raiuda lageraie korras.

«Vaid vähestel metsaomanikel on võimalus oma metsa iga päev oma pilguga üle vaadata, seda eel­kõige kaugete vahemaade tõttu,» tõdeb Aira Toss. «Enamiku väikemetsaomanike põhitöö on ju hoo­pis midagi muud kui metsamajan­dus. Kindlasti aitab metsaomanikku kuulumine metsaühistusse, sest ühistus on olemas kompe­tents ja eelkõige usaldusväärsus.

Aira Toss soovitab metsaoma­nikel kindlasti kasutada abi, mi­da metsaühistud pakuvad. Esi­mese asjana tuleks tema sõnul rääkida piirkonnas tegutseva metsanduskonsulendiga. Seejuu­res tasub neelde jätta, et kaks esi­mest tundi konsulendi nõusta­mist on metsaomanikule tasuta, lisaks võib saada veel 13 tundi vä­ga väikese tasu eest.

Erametsaomanike liidu kodu­lehelt saab samuti palju asjako­hast infot: seal on olemas kõik le­pingute näidised, head õppema­terjalid ja palju muud metsaoma­nikule kasulikku.

Unustada ei maksa sedagi, et tulumaksuseadus annab võima­luse arvestada metsa müügist saadud tulult maha uue metsa is­tutamisega seotud kulud.

Võrreldes taasiseseisvusaja algusega, on metsaomanike jaoks toimunud üks oluline muutus, märgib Aira Toss: «Nüüd elame me toetuste ajastul ja sellest aas­tast alustame järjekordse Euroo­pa Liidu seitsmeaastakuga.»

Palju toetusi ja abivõimalusi

Eestis toetatakse erametsaomanikke kahest erinevast rahastusallikast: riigisisesest ja Euroopa Liidu rahaga Maaelu Arenguka­va kaudu. Euroraha saavad kom­pensatsiooni piirangute talumi­seks need metsaomanikud, kelle maad asuvad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku aladel. Eu­rorahaga toetatakse ka investee­ringuid taristusse, noore metsa hooldamisse ning tehnikasse.

Siseriiklikest vahenditest toe­tatakse metsa uuendamist, inven­teerimist, konsulenditeenust, maaparandussüsteemide uuen­damist ning pärandkultuuri ja vääriselupaiku erametsades. Eraldi toetused on veel metsa-ühistutele õppepäevade korral­damiseks ja ühise puidumüügi organiseerimiseks.

«Võib ju tunduda natuke kent­sakas, et toetatakse sedagi osa metsandusest, mis annab kõige enam tulu – ehk siis raiet,» nen­dib Toss. «Toetus aga ongi sel­leks, et innustada metsaomanikke oma metsi heaperemehelikult ja teadlikult majandama. Eramet­sades on seismas suur puiduressurss. Kui seda mädaneda lask­mise asemel mõistlikult kasuta­da, võidab sellest riigi majandus tervikuna.»

Millal viimati metsas käisid?

Metsaseadus ütleb muu hulgas:

■ Omanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel, seda kahe aas­ta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

■ Oled metsaomanik? Aga millal viimati metsa istutasid? Millal üldse viimati oma metsas käisid? Oled kunagi sinna jalga tõstnud?

■ Uuri metsaseadust, saa ülevaade oma õigustest-kohustustest – ja tee juba sel kevadel oma metsaga (taas)tutvust! 

Ille Grün-Ots,
Õhtuleht (erileht), 30.01.2014 

 

2014-01-30T10:00:00+00:00Neljapäev, 30. jaanuar, 2014|Uudised|