Metsaseaduse muudatused, mis sel aastal kehtima hakkasid, panevad metsaomanikule juurde vähe kohustusi, aga lisavad nii mõnegi õiguse. Siiski ei tohiks õiguste tagaajamise kõrval oma kohustusi unarusse jätta.
«Metsaomanikuks olemine on privileeg, suur eesõigus, mida tuleb osata targasti kasutada,» ütleb Eesti erametsaliidu juhatuse esimees, ühtlasi ka Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss.
«Eesti on metsade maa, aga eestlased ei ole enam metsarahvas, oleme järjest rohkem linnarahvas,» lisab ta pisut nukralt. «Linnastumine muudab inimeste mõtteviisi. Tehiskeskkonnas elades kaob ära otsene suhe loodusega ja järjest rohkem vaadatakse metsa tarbijamentaliteedist
lähtuvalt. Sellised muutused on paratamatud ja neid ei saa peatada, aga aeg-ajalt tasuks lihtsalt mõtiskleda, mida see toob kaasa metsaomanikele ja ka majandusele laiemalt.»
Üks uus kohustus juures
Metsaomanikuks olemine tähendab kohustusi, ka erametsaomanikule. Juba 2009. aastal jõustus näiteks kohustus, et metsaomanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel (seal on küll mõni erandolukord, vaata metsaseadusest!), seda kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Kui omanik kohustust eirab, teeb keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel ettekirjutuse. Kui viimast selles märgitud tähtajaks ei täideta, võib amet määrata sunniraha (kuni 1300 eurot ühe hektari kohta).
Jaanuari algul kehtima hakanud metsaseaduse muudatused sisaldavad ka uut seadusepügalat, mis kohustab uuendusraiet tegevaid metsaomanikke paigutama raiekohas nähtavale teabe raietööde tegija kohta.
Head nõu saab ka tasuta
Sellest aastast võib metsaomanik teha oma metsast 20 tm puitu kinnisasja kohta. Seejuures ei pea metsaomanik esitama ühtegi dokumenti ja samuti ei pea tal olema ka metsamajandamiskava.
Varasema seaduse järgi võis metsaomanik oma küttepuu küll paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsustavat piirangut. Nimelt ei tohtinud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis tähendas, et metsaomanik pidi raiuma hajali ja raieviis pidi vastama õigusaktides sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses metsas raiuda lageraie korras.
«Vaid vähestel metsaomanikel on võimalus oma metsa iga päev oma pilguga üle vaadata, seda eelkõige kaugete vahemaade tõttu,» tõdeb Aira Toss. «Enamiku väikemetsaomanike põhitöö on ju hoopis midagi muud kui metsamajandus. Kindlasti aitab metsaomanikku kuulumine metsaühistusse, sest ühistus on olemas kompetents ja eelkõige usaldusväärsus.
Aira Toss soovitab metsaomanikel kindlasti kasutada abi, mida metsaühistud pakuvad. Esimese asjana tuleks tema sõnul rääkida piirkonnas tegutseva metsanduskonsulendiga. Seejuures tasub neelde jätta, et kaks esimest tundi konsulendi nõustamist on metsaomanikule tasuta, lisaks võib saada veel 13 tundi väga väikese tasu eest.
Erametsaomanike liidu kodulehelt saab samuti palju asjakohast infot: seal on olemas kõik lepingute näidised, head õppematerjalid ja palju muud metsaomanikule kasulikku.
Unustada ei maksa sedagi, et tulumaksuseadus annab võimaluse arvestada metsa müügist saadud tulult maha uue metsa istutamisega seotud kulud.
Võrreldes taasiseseisvusaja algusega, on metsaomanike jaoks toimunud üks oluline muutus, märgib Aira Toss: «Nüüd elame me toetuste ajastul ja sellest aastast alustame järjekordse Euroopa Liidu seitsmeaastakuga.»
Palju toetusi ja abivõimalusi
Eestis toetatakse erametsaomanikke kahest erinevast rahastusallikast: riigisisesest ja Euroopa Liidu rahaga Maaelu Arengukava kaudu. Euroraha saavad kompensatsiooni piirangute talumiseks need metsaomanikud, kelle maad asuvad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku aladel. Eurorahaga toetatakse ka investeeringuid taristusse, noore metsa hooldamisse ning tehnikasse.
Siseriiklikest vahenditest toetatakse metsa uuendamist, inventeerimist, konsulenditeenust, maaparandussüsteemide uuendamist ning pärandkultuuri ja vääriselupaiku erametsades. Eraldi toetused on veel metsa-ühistutele õppepäevade korraldamiseks ja ühise puidumüügi organiseerimiseks.
«Võib ju tunduda natuke kentsakas, et toetatakse sedagi osa metsandusest, mis annab kõige enam tulu – ehk siis raiet,» nendib Toss. «Toetus aga ongi selleks, et innustada metsaomanikke oma metsi heaperemehelikult ja teadlikult majandama. Erametsades on seismas suur puiduressurss. Kui seda mädaneda laskmise asemel mõistlikult kasutada, võidab sellest riigi majandus tervikuna.»
Millal viimati metsas käisid?
Metsaseadus ütleb muu hulgas:
■ Omanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel, seda kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
■ Oled metsaomanik? Aga millal viimati metsa istutasid? Millal üldse viimati oma metsas käisid? Oled kunagi sinna jalga tõstnud?
■ Uuri metsaseadust, saa ülevaade oma õigustest-kohustustest – ja tee juba sel kevadel oma metsaga (taas)tutvust!
Ille Grün-Ots,
Õhtuleht (erileht), 30.01.2014
