Avaldatud: 1. detsember 2012Kategooriad: Uudised

Kiskjakahjude kompenseerimine, nii nagu seda praegu avalikkusele esitatakse, ongi rohkem meediakuvand, kirjutab Eesti lambakasvatajate seltsi juhatuse esimees Ell Sellis sel nädalal toimunud Lihafoorumi trükises.

Reaalselt jõuab kompensatsiooniraha lambakasvatajani järgmise aasta kevadel, kinnitab Sellis. See on aeg, mil kompensatsiooniraha eest hangitud uued põhikarja loomad peaksid juba tallesid ilmale tooma.

Edasi toob autor välja kiskjakahjude “ilustamata, veidi lihtsustatud bilansi”, mida lugedes tuleb arvestada, et sageli on tegemist pereettevõtete ja väiketootmisega, kus kõik tööd tehakse ära vaid ühe-kahe inimesega.

Kulud:
1) emotsionaalne pinge laste, töötajate, ettevõtte juhi jaoks;
2) haavatud lammaste ja kitsede hädatapmine või selle korraldamine (kohe);
3) kahjusid tõendava ametnikuga suhtlemine, tema kohale kutsumine, akti tegemise juures viibimine (kohe);
4) emata jäänud tallede eest hoolitsemine, lisasöötmise korraldamine või hädatapmine (üsna kohe);
5) surnud lammaste ja kitsede otsimine, äraveo korraldamine (kohe);
6) kadunud lammaste ja kitsede otsimine (tuleks teha kohe);
7) kulud murtud loomade tõttu saamata jäänud toodangu arvelt;
8) kulud stressis karja tõttu vähenenud toodangust;
9) väiketootjad omavad sageli töökohta – seega tuleb anda selgitusi tööandjale, tekib vajadus õigeaegselt täitmata jäänud tööülesanded järele teha (tuleks teha kohe);
10) valmistumine, kaitsmaks karja kiskjatega kohtumiste eest edaspidi, karjavalvekoerte ostmine, tugevamate aedade ehitamine, karjatamiskorralduse muutmine (tuleks teha kohe) jne.

Kompenseeritakse: murdmisele järgneva aasta kevadel möödunud aasta jooksul murtud ja vigastuste tõttu hukkunud loomad, kui leiab kinnitust, et tegemist oli ikka metsikust loodusest pärit kiskjaga. Summat vähendatakse omavastutuse määra võrra.

Kompensatsiooniraha tuleb vähese tähtsusega riigiabi rahast. Selle kasutamisel on piir – 7500 eurot kolme aasta peale, mis tõlgituna hetkel kõige odavama lamba keelde on ca 39 lammast aastas karja kohta. Kui juhtub nii, et kasvataja on ohtusid tajudes küsinud samast allikast raha aedade või valvekoerte ostmiseks, aga loomad langevad ikka kiskja saagiks, siis ei kompenseerita talle mitte midagi.

Saarte Hääl (01.12.2012)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/