Juba varasügisel märkasid paljud veisekasvatajad, et lehmade tiinestumine pole nagu tavaliselt – aborte ja udarapõletikke on rohkem kui muidu. Seda põhjustavad mükotoksiinid söötades.
Selle aasta suve ja sügise eripäraks oli tohutu niiskus ja päikesepuudus. Taimestikule jättis see jälje juba kasvuperioodil – proteiini on silodes vähe, eriti teises ja kolmandas niites. Rohu massi küll oli, aga heina, teravilja ja silode kvaliteet on madal. See omakorda toob kaasa suurema vajaduse lisasöötade järele ja suurendab rahalisi väljaminekuid.
Koosmõju on suurem
Kõige suuremaid probleeme tekitab tänavu halvasti kuivatatud ja hoiustatud hein ning põhk. Põhu ja heina hoidmine põllul ilma spetsiaalse vett hülgava ja õhku läbi laskva katteta, samuti hoidmine farmi kõrval nii, et see pole katuse all, toob sisuliselt kaasa selle söödamaterjali riknemise kohe pärast tegemist – see on mahavisatud raha. Sellega teeme endale karuteene, sest sööda kõige suurem vaenlane, hallitusseen, saab sellistes tingimustes korralikult areneda. Kui me neid rulle liigutame, hakkavad hallitusseened tootma ja eraldama toksiine, mis tekitavad meie tipparetusega karjadele väga suuri probleeme.
Loe artiklit edasi Maalehest
