Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumajandusmaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind, kasvutrendi näitavad ka rendihinnad.
Ülevaate arengutest põllumajandusmaaga annab Maablogis põllumajandusministeeriumi maaeluarengu osakonna juhataja Marko Gorban.
Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda. Majanduskriisi ajal toimus nii tehingute arvu kui maa hindade osas mõningane langus, kuid pärast seda on toimunud väga kiire kasv mõlema osas. 2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot/ha, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam.
Põllumajandusmaade rentimine on teinud arvestatava tõusu
Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%-ni. Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades – Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.
Kui vaadata rendimaade osakaalu EL tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu osas kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest, 10.06.2014
