Ministeerium: Venemaa huvi meie kartuli järgi sõltub ilmast

Ministeerium: Venemaa huvi meie kartuli järgi sõltub ilmast

Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ütles, et Venemaa nõudlus Eesti kartuli järgi on sõltunud väga suures osas ilmastikutingimustest. Samuti oleme ka transiidimaa, sest ekspordistatistikas kajastatud kogustest vaid 25 protsenti on olnud Eesti päritolu.

Nõlvak selgitas, et kuna Eesti aastane kartulitoodang on 160 000 tonni ringis, siis tarbekartuli Venemaale sissevedamise keeld ei oma laiemat mõju põllumajandustootjate sissetulekule. Keelu elluviimine toob samas kahju praegu suhteid omavatele ettevõtjatele, kellel tuleks ümber orienteeruda. Seemnekartulit ja taimi ei ole Eestist Venemaale eksporditud.

Ministeeriumi andmetel moodustab Holland poole ja Saksamaa veerandi Euroopa Liidu kartuliekspordist Venemaale. 2010-11 eksporditi sinna kokku 500-600 tuhat tonni, kuid 2012 vaid 180 tuhat tonni. Kuna Euroopa Liidu toodang on viimastel aastatel olnud vahemikus 56-62 miljonit tonni, siis alla 1 protsendi toodangust ei tekita tavaliselt "üleujutust". Pole põhjust arvata, et kõik üleliigsed kogused suunatakse eranditult Eesti turule.

Eesti päritolu tarbekartuli järele tekkis Venemaal nõudlus 2010. aastal. Kui veel 2009. aastal viidi Eestist Venemaale ca 20 tonni ühikuhinnaga ca 200 eurot/tonn, siis 2011. aastal oli tarbekartuli eksport Venemaale 6500 tonni keskmise ühikuhinnaga 305 eurot/tonn. Samas eelmisel aastal oli tarbekartuli eksport Venemaale 400 tonni keskmise ühikuhinnaga 276 eurot/tonn. Teistesse riikidesse eksporditi 2012. aastal 740 tonni ja selle eest maksti keskmiselt 205 eurot/tonn.

2013.a on Venemaale eksporditud 600 tonni tarbekartulit. Esimese nelja kuu tollistatistika järgi oli keskmine hind 295 eurot/tonn.
 
Enn Tosso
E24Ȁriuudised

 

 

2013-07-03T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 3. juuli, 2013|Uudised|