Minister otsib sigalatele abi

Minister otsib sigalatele abi

Põllumajandusminister kirjutas sel nädalal Euroopa Komisjonile Eesti seakasvatajate raskest olukorrast ning leidis, et loomapidajate aitamiseks on vaja erakorralisi meetmeid.

Selle all pidas minister Helir-Valdor Seeder silmas eritoetuste maksmist nendes Euroopa Liidu liikmesriikides, mida rohkem kui aasta tagasi kehtestatud elussigade Venemaale sisseveo keeld on enim mõjutanud.

«Söödateravilja kiiresti kasvanud hind ja elussigade Venemaale sisseveo keeld on pannud Eesti seakasvatajad raskesse olukorda,» ütles Helir-Valdor Seeder. «Kui teravilja hind lähiajal ei lange, vajab Eesti seakasvatussektor erakorralisi meetmeid, et kujunenud olukorrast välja tulla.»

Teravili enne septembrit ei odavne

Baltikumi suurima seakasvataja, aktsiaseltsi Ekseko juht Teet Soorm oli veendunud, et teravili ei odavne enne septembrit. «Enne uut saaki hind ei kuku,» kinnitas ta. Mis saab aga viljakoristuse järel, pole veel võimalik ennustada, sest pole teada, milliseks saak kujuneb.

Teet Soorm oli mõnda aega tagasi esitanud Helir-Valdor Seedrile küsimuse, kuidas on Euroopa Liidu tingimustes võimalik, et Läti soovib oma seakasvatajaid erakorraliselt toetada. «Sellest kirjutas Läti ajakirjandus,» vahendas ta. Sel nädalal Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja maaeluvolinikule Dacian Ciolosele saadetud kirjast luges Soorm välja, et ka Eesti teeb samme, et lihatootjaid raskes olukorras aidata.

Seedri sõnul tuleks eritoetuse maksmist võimaldada nendes Euroopa Liidu liikmesriikides, mida elussigade Venemaale sisseveo keeld on enim mõjutanud. 2011. aastal andsid Balti riigid 89 protsenti kogu Euroopa Liidu elussigade ekspordist.

«Praegune hektaripõhine toetus, mida makstakse teraviljakasvatajatele, seakasvatajaid ei aita, sest üle 72 protsendi Eesti sigadest kasvab farmides, kus põllumaa puudumise tõttu sööta ise toota pole võimalik, ja nii tuleb vajalik sööt osta maailmaturu hinnaga,» selgitas põllumajandusminister.

Soorm, kes juhib korraga nii Eksekot kui suurkanalat Tallegg, tunnistas, et olukord on raske nii sea- kui kanakasvatajatele. «Teravilja hind on kõrge kõigile, samas liha hind on madal,» nentis ta.

Turupuhastus tooks hinnatõusu

Teet Soormi hinnangul elab Ekseko praeguse aja kindlasti üle, kuid ta ennustas Euroopas väiksemate sigalate kadumist. «Tuleb turupuhastus, mis on iseenesest loomulik protsess,» selgitas ta. «Väiksemad karjad likvideeritakse, ülepakkumine kaob, liha hind hakkab kerkima ja siis hakatakse väiksemaid karju uuesti looma,» kirjeldas ta eelseisvaid protsesse.

«Liha hind on olnud juba nõukogude ajast alates nagu merelainetus,» kommenteeris Viljandis Jaani Lihapoodi pidav Tõnu Roslender.

Arvestades jõusööda hinda, pidas Roslender praegust olukorda lõpptarbijale soodsaks, kuid ennenägematult odav liha tema hinnangul siiski ei ole. «Iga kuu kerkib eluskaalu hind paar senti kilo peale. See on mõistlik tõus, mille tarbija välja kannatab,» selgitas Roslender. Samas nentis ta, et põllumehed ootavad tunduvalt suuremat hinnatõusu, et oma farmid ära majandada.

Keerulisest olukorrast hoolimata pole Roslender kuulnud tänavu ühegi sigala omanikku ütlemas, et ta sooviks karja likvideerida. Varasematel mõõna-aastatel olevat sellist juttu olnud palju rohkem ning mõned väiksed sigalad pandigi kinni.

Marko Suurmägi
Sakala, 03.07.2013

 

2013-07-03T10:00:00+00:00Kolmapäev, 3. juuli, 2013|Uudised|