Kuigi viljalõikuseni on veel aega, saab põllumees juba praegu ette vaadata, milline on tänavune saagi-ja hinnaprognoos.
Olulisim saagija hinna mõjutaja on loomulikult ilm. Hetkeseisuga on taliviljade olukord suuremas osas Euroopast hea, mis viitab korralikule saagile. Hästi on lood Austraalias, Euroopas ning Kanadas. Kui mõne nädala eest oli suur osa Euroopast liiga kuiv, siis viimased nädalad on sademeid toonud ja see on pinget maha võtnud.
Kõige kriitilisem on olukord USA keskläänes, kus on liiga kuiv ja külm. USA põllumajandusministeerium on liigitanud kolmandiku selle piirkonna viljapõlde kategooriasse halb või väga halb. Hinnanguline puudujääk on viis miljonit tonni. Kui maailmas toodetakse kokku 600—700 miljonit tonni nisu, siis ükskõik kust too viis miljonit tonni puudu jääb, mõjutab see hinda. Kuna Eesti nisu konkureerib USA nisuga näiteks Hispaania ja Lähis-Ida turul, on lootust, et sinna saame seda kallimalt müüa.
Euroopas on kõige hullem olukord Lätis—Leedus, kus külm võttis suure hulga nisu ja talirapsi ära. Seetõttu toodavad Läti ja Leedu tänavu kokku ilmselt miljon tonni nisu vähem. See aga on alla poole protsendi Euroopa nisutoodangust ning hinda olulisel määral ei kõiguta.
Poliitika mõjutab viljahinda
Kui ilm määrab saagi ära igal aastal, siis tänavune suurim eripära on Ukraina—Vene kriis, mistõttu kõikidele hindadele on 20—30 eurot tonnile otsa läinud. Ida-Ukraina põllumehed ähvardasid mitte külvata, kuna ei tea, kas koristada saab, aga praegu paistab, et vili külvatakse maha ja sügisel ka koristatakse. Ilmastik on seal olnud soodne ja oodata võib head saaki.
Siiski võivad pinged Ukrainas turusituatsiooni ettearvamatult muuta. Kui näiteks Venemaale kehtestatakse kaubandusembargo või panevad USA ja Euroopa Liit Vene energiale ja põllumajandusele sanktsioonid peale, siis vilja hind Venemaal langeb ning väljaspool seda tõuseb.
Maailma laoseisud on viimased kolm aastat järjest kasvanud, sest head viljasaagid on viinud maailma teravil-javarude taastumiseni kümne aasta tagusele tasemele. Niisiis on praegune viljavarude seis maailmas hea. Nisu laoseis on praegu 200 miljoni tonni ümber ehk 20 protsenti nisu maailma aastatoodangust. Teine põhiline strateegiline vili on mais, mille laoseis on samuti hea: mullu oli väga suur maisisaak ning hind maailmas on madal.
Kuna mais on sobilik asendus söödanisule, reguleerivad ka Eesti loomakasvatajad oma loomade ratsioone nisu ja maisi vahel vastavalt hinnale. Eelmisel hooajal langes söödanisu tarbimine siin miinimumtasemele ja maisi tarbimine selle arvel tõusis. Lisaks oli Eesti nisul mullu hea kvaliteet ja seda tasus eksportida toidunisuna.
Rapsi kasvatab Euroopa Liit 40 protsenti kogu maailma saagist ja Baltikumi osa on sellest kolm protsenti. Lätis—Leedus sai talirapsi kõvasti hukka ning see tõstab rapsi hinda ka meie põllumehe jaoks. Samas suudab Scanola Baltic siin ära osta kogu Eestis toodetava rapsi ning meil polekski vajadust seda eksportida. Sügisel läheb osa rapsi välja sellepärast, et müügisurve on suur ja Scanola ei suuda nii palju kokku osta. Kuna raps on siinsetele põllumeestele peamine rahakultuur, müüakse seda välja.
Kilo kanafileed võrdub 16 kilo vilja
See, milliseks kujuneb vilja hind, oleneb muidugi tarbimisest. Suured tarbimispiirkonnad on Lähis- ja Kaug-Ida ning Põhja-Aafrika. Kasvav tarbija on Indoneesia. Kui maailma rahvaarv kasvab protsent aastas, siis toidunisu tarbimine kasvab 3—4 protsenti aastas.
Lisaks sellele, et inimesed söövad teraviljatooteid, vajavad vilja ka loomad. Nii sea- kui kanaliha tarbimine tõuseb maailmas väga kiiresti. Ühe kilogrammi kanafilee tootmiseks kulub 16 kg vilja – see mõjutab tarbimist päris palju.
Euroopas on kõige suurem viljahinna kaalukeel Hispaania. See riik on väga haavatav põuale ja samas on ta Euroopa suurim viljaturg. Hispaania tarbib 32 miljonit tonni vilja aastas. Heal aastal suudavad nad sellest ise toota 20, halval 15.
Toidunisule on meie jaoks väga oluline turg Lähis-Ida ja Araabia poolsaar, kus tarbimine tõuseb 5 —10 protsenti aastas. Ka Hiina on väga suur viljaimportija, ent nende ostetavad kogused mullu esimest korda ei kasvanud. See, kas kasv alanud hooajal tuleb või ei tule, mõjutab samuti hinda väga palju.
