Mõistlik on kasutada kohalikke biokütuseid

Mõistlik on kasutada kohalikke biokütuseid

Euroopa muutunud majandustingimustes ja julge olekusituatsioonis on olu­line paika panna energiapoliitilised eesmärgid, mis tagaksid siseriikliku energiajulgeoleku ja -sõltuma­tuse ning toetaksid meie riigi majandust. Eestis püstitatud eesmärgid peak­sid senisest enam lähtuma taastuvate energiaallikate kasutamisvõimalustest, sest need toetavad Eesti majandust ja julgeolekut. Miks peaks Eestis eelista­ma kohalikke biokütuseid?

Biokütuste – hakkepuidu ja puidujäätmete kasutami­ne energia efektiivseks koostootmiseks on kasulik nii tarbijale, kohalikule ko­gukonnale kui ka energia-ettevõttele.

Nii Pärnus kui ka Tartus on keskkonnasõbralike biokütuste kasutamine ja kõrge efektiivsus taganud tarbijale soodsa kaugküttehinna ja puhtama õhu. Näi­teks on neis linnades kaugküte umbes 30 protsenti odavam kui kütteks ainult gaasi kasutavates kaugküttepiirkondades. Koostootmisjaamäd on projek­teeritud ja ehitatud vasta­valt parimale saadaolevale tehnoloogiale, mis viib keskkonda lahkuvate gaa­side lämmastikoksiidide (NOx) ja vääveldioksiidi (S02) ning tahkete osa­keste koguse miinimumini.

See tulemus on saavutatud, kuna kohalik energiaettevõte on investeerinud kaasaegsetesse efektiivse­tesse soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse, mis kütustena kasutavad just biokütuseid.

Raha jääb Eestisse

Fortum Eesti AS-i juhatu­se esimehe Margo Külaotsa hinnangul on lisaks efek­tiivsusele, keskkonnasõb­ralikkusele ja soodsale hin­nale biokütuste kasutami­ne soojuse ja elektri toot­misel oluline ka seetõttu, et kütuse eest makstav raha läheb Eesti metsameestele ja transpordile ega rända importkütuseid ostes Ees­tist välja.

«Näiteks kui Tartu linn kasutaks soojusenergia tootmiseks imporditud gaasi, siis oleksid tarbijate kulutused aasta jooksul li­gikaudu 10 miljonit eurot suuremad. Praegu ostab Fortum sama summa eest biokütuseid ja neid hangi­takse Lõuna-Eestist, mis tähendab, et taastuvate energiaallikate kasutami­sel investeerime kohalikku majandusse,» sõnas Küla­ots, lisades, «samuti tõstab hajutatud ning kodumaisel kütusel baseeruv energia­tootmine kindlasti riigi energiajulgeolekut.»

Taastuvenergiapõhisesse tootmisse on vajalikud aga investeeringud ning neid toetav seadusandlus. Paljud gaasil ja õlil tööta­vad katlamajad on vanad ning vajavad renoveeri­mist. Soojaettevõtted tu­leksid suure tõenäosusega oma mugavustsoonist välja ja võtaksid julgemalt riske biokütustele üleminemisel, kui neid toetaks vastav sea­dusandlus. Margo Külaotsa hinnangul on täna liht­sam neil ettevõtetel, kes te­gid õiged valikud 90-ndate alguses, kui valitses masuudipuudus.

«Vaesuse ja kütusekriisi sunnil hakati kasutama kohalikke kütuseid ning rajama efektiivsemaid uusi katlaid. Neis piirkondades on tänagi soojahinnad ma­dalamad ja jätkub raha investeeringuteks ja sooja­trasside korrastamiseks. Näiteks Pärnus ja Tartus võeti kohalikud kütused kasutusele just n-ö häda sunnil ja tänaseks on sinna rajatud efektiivsed koostootmisjaamad. Need piir­konnad, kus selliseid otsu­seid vastu ei võetud, on nüüdseks hädas kõrgete energiahindade ning sõltu­vusega importkütustest -see tähendab aga tarbijale suuremaid energiale tehta­vaid kulutusi ja riigile olulist julgeolekuriski,» selgi­tas Külaots.

Kaugküttel on eelised

Soojus on Eesti oludes äär­miselt oluline – samas on ühe leibkonna kulutused soojusenergiale märgata­valt suuremad kui elekt­rile. Seega on energiapolii­tika arendamiseks, julge­oleku ja sõltumatuse suu­rendamiseks vajalikud ambitsioonikad regulat­sioonid, mis võimaldaksid kiiremini kasutusele võtta soodsamaid ja kohalikke alternatiive.

Soojuse valdkonnas on taastuvenergeetika arenguks hädavajalik kaugküt-te olemasolu ja selle laiem kasutamine. Kaugküte või­maldab ühes võrgus kasu­tada väga erinevaid taastuvenergiaallikaid, töös­tuste jääksoojust ja kombi­neerida kaugkütet kaugjahutusega. Mitut allikat ühes võrgus kasutades vä­heneb sõltuvus ühest energiatootmisviisist ja selle toimimiseks vajalikest ku­lutustest (näiteks soojus-pumbaga toodetava soo­juse omahind sõltub suu­res osas elektrihinnast) ning tekib võimalus lisada uusi lahendusi võrku.

Heat Roadmap Europe 2050 uuringust ilmnes, et linnades tuleks kindlasti eelistada kaugkütet. Uuringu kohaselt võimal­daks kombinatsioon ener­giasäästust, kaugkütte laiendamisest ning soojus-pumpade kasutamisest ha-jaasustusega maapiirkon­dades täita Euroopa 2050. aasta keskkonnaeesmärgid nii, et Euroopa aastased kulutused energiale oleks umbes 14 miljardi euro võrra väiksemad aastaks 2050 ning samas lisanduks 220 000 töökohta perioo­diks 2013-2050, kasutades paremini taastuvaid ener­giaallikaid.

Karita Kivi
Fortum Eesti AS-i kommunikatsioonispetsialist

2014-05-26T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 26. mai, 2014|Uudised|