Kanade pidamine on üks viis, kuidas vähendada enda sõltuvust poetoidust ning aidata kaasa kodulindude paremale kohtlemisele.
Kanad on viimasel ajal väga moodi läinud, kui nii saab öelda. Eks tegelikkuses on kanade võtmisel ka muud põhjused kui moega kaasas käimine, lisaks saab veel vabapidamisel lindude kollaseid mune.
Ilmselt on paljudel uutel kanapidajatel mälestused nõukogude ajast, kui kanad olid peaaegu igas majapidamises olemas. Seetõttu tundubki kanade pidamine loomulik, kuigi ammuunustatud vana.
Selleks, et värsketel kanapidajatel või neil, kes kaaluvad kanade võtmist, oleks konkreetsem ettekujutus kanade pidamisega kaasnevatest kulutustest ja kanade eest hoolitsemisest, käisid Raplamaa Sõnumid külas Märjamaa vallas Sulu külas uurimas Sillaotsa talu lindla pererahvalt Viire ja Mart Martmalt, kuidas kanadega hakkama saada.
Sillaotsa talu õuel siblib ringi ligi 50 kana ja kukke ning neil hoiab silma peal suur valge ja karvane Lõuna-Vene lambakoer. Lisaks valgetele, pruunidele, tumepruunidele ja kirjutele kanadele ja veelgi ilusamatele kukkedele, käivad õues tähtsa näoga ringi kaks pärlkana, üks neist kukk. Kaugemal asuva tiigi juures tegutseb hanepaar.
Lisaks vabalt ringi siblivatele kanadele on kahes kanaaedikus veel lugematul hulgal noorkanu. Vastvalminud kanade talvekorteris elavad aga erinevat värvi kanatibud ja kirjud vutitibud. Ühel riiulil elab ka kanaema oma tibudega, keda ta kiivalt iga väiksemagi ohu eest, suled kohevil, kaitseb.
Ülemisel riiulil on väga rahulik, üks kana istub parasjagu pesa peal ja ootab kannatlikult oma tulevasi tibusid.
Viire Martma sõnul sai nende kanapidamine alguse kümnest aasta munenud kanast, kes võeti kanalast. Kanadest sai bioanalüütiku haridusega Viirele aga meeldiv hobi, millest nüüdseks on välja kasvanud oma ettevõte. Töötukassa ettevõtlustoetuse abil käivitasid noored osaühingu Viirelind ning nüüd tegeletaksegi vabalt peetavate kanade munade müügiga. Viire omandas hiljuti ka lin-nukasvatusspetsialisti eriala.
Mereväe ja merepääste kogemustega Mart käib ettevõtte kõrvalt tööl, et „perele leiba teenida". Kodukanalas vastutab ta peamiselt tehniliste tööde ning kanadele varjualu-se võimaldamise eest. Tema ehitatud ongi euronõuetele vastav moodne kanala, milles on kaks ruumi kanadele ja munade pakkimise ruum keskel, ilma milleta ei või kanamune karbis müüa. Talved veedavad kanad soojas ja moodsas lindlas, soojal ajal eelistavad nad ööbida üsna päevinäinud soojustatud auto-bussilobudikus, mis oli nende esimene kodu. Nii ei hakka Viire ja Mart neid soojal ajal ööseks ka eurokanalasse süles tassima (50 kana), vaid lasevad neil oma eelistatud lobudikus rahulikult toimetada.
Esimesed kanad muretses Viire kanalast, nüüdseks on jõutud nii kaugele, et enamik kanadest on kodus kas enda kanade munadest või sisseostetud haudemunadest inkubeeritud. Inkubaatoriks on ümberehitatud külmkapp, mille uksele on aknaauk sisse lõigatud. Mardi enda ehitatud süsteemid tagavad stabiilse temperatuuri, õhuniiskuse, munade perioodilise pööramise ja kõik muu, et munadest terved tibud areneksid. Tulevikus plaanib perekond kanade arvu kasvatada ligi 200-le.
Viire Martma soovitused kanade eest hoolitsemisel:
* Kanade võtmisel tuleb kaaluda, kas soovitakse tibusid, noorkanu või juba munevaid kanu. Tibudest noorkana kasvatamine võtab aega 4-5 kuud ning kui ei osteta ainult kanatibusid, osutuvad pooled võetud tibudest tavaliselt kukkedeks. Liialt palju kukkesid pidada ei ole mõttekas – kipub kismaks ja ka kanadel on rohkem stressi. Ka ei ole kanal munemiseks kukke vaja. Iga kuke kohta peaks olema 10-15 kana.
* Kuked on vajalikud eelkõige kanade meeleolu tõstmiseks, kuid nad ka kaitsevad ja hoolitsevad oma kanakarja eest. Ilma kuketa kanamunadest tibusid ei saa.
* Lisaks tuleks läbi mõelda, kas tahetakse munakanu, liha-kanu või ilukanu. Munakanad vajavad kvaliteetset toitu; lihakanad (broilerid) kasvavad kiiresti, söövad palju ja tuleb 1-2-kuuselt (pigem ikka 2-kuu-selt) juba realiseerida; ilukanad aga on pigem silmailuks ja munevad vähem. Samas on neil tihtipeale haudeinstinkt paremini välja arenenud kui munakanadel.
* Kanu võttes tuleb arvesse võtta ka lindude söödavajadus, sest olgem ausad – mõttetera, et kana muneb nokast, peab igatepidi paika. Suvel kanu õues vabalt pidades saab kahtlemata odavamalt läbi, kuna kana leiab ise endale meelepärast. Siiski päris söödata hakkama ei saa ning paar korda päevas tuleb kindlasti teri ette visata. Talvel, kui kanad on enamasti siseruumides, on hea alternatiiv munakana täistoit, kus kõik munemiseks vajalik sees. Jõusöödaga munevad kanad kindlasti ka talvel (kui nad just väga vanad ei ole). Kui jõusööta ei anna, siis tuleb kindlasti lisaks teradele juurde anda ka kanade mineraalset täiendsööta. Talvisel ajal ainult terasid andes jääb kanal varsti mineraalainetest puudu ja ta lõpetab munemise.
* Tibud, noorkanad ja munevad kanad vajavad erisugust toitu. Tibusid peaks kuni kahekuuseks saamiseni toitma spetsiaalse tibutoiduga, seal on tibude kasvamiseks kõik vajalikud toitained olemas ja tibud saavad kasvamiseks hea stardi. Kodus vanamoodsalt tangude, muna ja kohupiima sissesöötmine ei pruugi anda soovitud tulemust. Tibudele mõeldud toit sisaldab rohkem kasvamiseks vajalikku valku.
Noorlinnutoit on tibu- ja munakana toidu vahepealne, seal on vähem valku ja mitte veel nii palju kaltsiumi kui
muneval kanal vaja läheb. Kuskil 4,5-5-kuuselt tuleks üle minna munakanasöödale. Munevatel kanadel on pidevalt kaltsiumi vaja. Kanadele sobib anda kuivatatud ja peenestatud munakoori, lubjakivisõ-merikku, kuid kõige parem kaltsiumiallikas on purustatud merekarbid rannast.
* Lisaks kaltsiumile vajavad kanad ka teisi mineraale, mistõttu ainult viljaga toites tuleks vähemalt talvel kanadele mineraale juurde anda. Jõusööta andes ei ole lisamineraale vaja, sest kanade täistoidus on kõik olemas. Kui aga jõusöödaga ei toida ja soovitakse ka talvel mune saada, tuleks juurde anda kanade mineraalset täiendsööta.
* Kanad vajavad ka väikeseid kive seedimise hõlbustamiseks. Lihasmaos olevad kivid aitavad terasid peenestada.
* Teraviljadest sobivad kanadele kõige paremini nisu ja oder, talvel on hea anda purustatud maisi, mis teeb munakollase kollasemaks, aga seda on tavaliselt raske kätte saada. Puhastamata kaera võib anda väiksemates kogustes, kuna on liialt kiudainerikas ja võib takistada teiste toitainete omastamist.
* Kanadele meeldivad loomsed valgud – enamasti leiavad nad ise ussid ja putukad üles, vahel lähevad ka konnad ja hiired söögiks, kuid neile võib aeg-ajalt lisaks kala pakkuda. Kalaga ei tasu liialdada, muidu võib muna kalamaitse juurde võtta.
* Lisaks söövad kanad kõikvõimalikku muud toitu, mis on majapidamisest üle jäänud – keedetud kartulikoored ja porgandikoored, kurgi, kapsa, õuna ja kõrvitsa jäägid jne. Inglismaal on kombeks paari kana aias jäätmekäitlejana pidada. Väga hapud ja liialt soolased söögid kanale ei sobi. Võib anda aurutatud kartulit, segatuna söödajahu ja veega. Samas ei tasu kartuliga liialdada, sest peale süsivesikute ta sealt palju muud vajalikku muna moodustamiseks ei saa. Lisaks võib kana rasva minna ja juba rasvunud kana ei mune ega hakkagi munele.
* Soojal ajal leiavad vabapidamisel olevad kanad enda jaoks palju mitmekesist toitu, talvisel ajal võiks neile ka jõusööta anda, mis mitmekesist toitu asendaks. Samuti võib neile ette anda kuivatatud noortest nõgestest vihtasid. Hea meelega söövad nad kapsast ja kõrvitsat, mis tihtipeale kipub majapidamisest komposti rändama. Viire kasvatab spetsiaalselt kanadele talveks kõrvitsaid, sest need teevad talvel munakollase ilusti kollaseks.
* Kanadel meeldib enda puhastamiseks võtta nii-öelda liivavanne. Kanu taluhoovis päris vabalt pidades on ohus kõik lillepeenrad ja aiamaa, seal suudavad linnud lühikese ajaga paraja pahanduse kokku keerata.
* Alati peab kanadel olemas olema puhas vesi. Enne jook kui söök. Vee ja sööda andmiseks sobivad hästi sööturid ja jooturid, kust tuleb uut vett või sööki pidevalt peale. Talvel ei tohiks vesi ära külmuda.
* Kui kasvatad ise tibust noorkanu, siis on parem, kui kanad ei hakka liialt vara munele. On hea, kui nii kana kui ka tema munemisorganid saavad korralikult täiskasvanuks. Kõige optimaalsem aeg munele hakata on 4,5-5-kuu-selt. Liiga vara munele hakates jäävad munad väikeseks, sest kana ja tema suguorganid pole jõudnud välja areneda. Munemise edasilükkamiseks tuleks kanadele võimaldada vähem valgust, suvistele tibudele on ideaalne sügisene loomulik valguspäeva lühenemine. Kui soovid, et noorlind hakkab munema, pane sügisõhtutel linnumajas lisavalgus põlema ja ette munakana täistoit.
* Kanad munevad kõige rohkem esimesel munemisaastal, 12-14 kuud järjest, seejärel tuleb neil sulgimine, mis võib kesta kuid, enne kui kanad uuesti munele hakkavad. Suurtes kanafarmides peetaksegi kanu vaid üks munemisperiood, pärast seda kanad hukatakse või müüakse elanikkonnale aasta munenud kanadena maha. Üldiselt sund-sulgimist siiski ei rakendata.
* Kana pesas võiksid olla mõned pesamunad – golfipal-lid või laste üllatusmunad. Kanale meeldib munele minna pessa, kus on juba mõni muna olemas. Pesakaste võiks olla üks 7 kana kohta.
* Talvisel ajal peaksid kanad olema soojustatud ruumis, kus 12-14 h päevas on tagatud valgus. Ruumis peaksid olema õrred ja pesakastid. Temperatuur võiks olla plusskraadide juures, et kanade harjad ja jalad ära ei kulmuks. (Kül-makindlatel kanatõugudel on näiteks harjad väikesed ning jalad karvased.)
* Kanad võivad ka talvel kuni 10-kraadise külmaga olla huvitatud õue minemisest. Selle hõlbustamiseks võib kanadele lumele puistata põhku, et neil oleks soojem lume peal liikuda.
* Soojal ajal vajavad ka vabapidamisel olevad kanad päevasel ajal tuulevaikset ning vihmakindlat kohta, kuhu varju minna.
* Ööseks peaks kanad kindlasti kinni panema. Lisaks rebastele ohustavad kanu veel tuhkrud ja kanakullid. Rebaste eest kaitseks võib kasutada karjakoeri, kui need suudavad kanadega rahumeelselt suhelda. (Paraku ei ole kanade ja koerte omavahel harjutamine lihtne!)
Kukk hoiatab kulli eest, aga rebase vastu ta ei saa. Öine kanakorter peaks olema ka tuhkrukindel. Kui tuhkur sisse pääseb, ei ole vahet, kas kanalas on 5 või 30 lindu. Kõik hukkuvad. Kanakullide peletamiseks võib puude külge kinnitada helkivaid CD-plaate.
Haldi Ellam,
Raplamaa Sõnumid, 14.05.2014