Muhu viinamarjaistanduse pere arendab veiniturismi

Muhu viinamarjaistanduse pere arendab veiniturismi

Juba mõne aja eest Muhus viinamarjaistanduse rajamisega algust teinud Matieseni veinide maaletooja Peke Eloranta plaanib istanduse juures sisse seada ka veinitehase ja arvab, et Muhumaast võiks kujuneda Eesti oma veinimaa.

Vahtraste külas Lõo turismitalust välja kasvanud Muhu veinitalu on peaasjalikult Peke Eloranta ja ta kaasa Ingridi vedada. Turismitaluga alustasid sealsamas Eloranta sõnutsi 15 aastat tagasi Ingridi vanemad Enn ja Karin Roose. Veinitalus tegutseb finantsjuhina Ingridi õde Eteri Harring ning tehnilise pealiku ja jahimehena vend Rene Harring.

Veinitaluna alustatakse aktiivset tegevust just nüüd kevadel. “See saab nüüd uue kontseptsiooni n-ö Luscher & Matieseni legendiga ühinedes,” selgitas Luscher & Matieseni juhataja Peke Eloranta. Luscher & Matieseni kaubamärgi asutas ta 2009. aastal ja seda nime kannabki Eesti esimene veiniturismitalu Muhus.

Veiniturismitalu kontseptsioon on Eloranta sõnutsi lihtne. Nad pakuvad majutust ja puhkamisvõimalusi nii eraklientidele kui ka gruppidele ja firmadele. Talu teenused on seotud veininduse ja Luscher & Matieseni üle 100 aasta vanuse legendiga. “Tutvustame oma viinamarjaistandust, teeme väikseid workshop’e, soovi korral koolitusi ja nii edasi,” rääkis Eloranta, kelle sõnutsi on kogu kontseptsioonis veinil oluline osa.

Püütakse ka toitude kõrvale sobivaid veine pakkuda. “Huvilised saavad osaleda viinapuude hooldamisel ja sügisel saagikorjamisel niipea, kui saaki peaks tulema piisavalt,” kinnitas sõbralik veinitalu peremees. Lisaks pakutakse teraapilisi ja lõõgastavaid spaaprotseduure, mis enamjaolt toimuvad veinitalu saunas. See on aga rohkem Peke abikaasa Ingridi teema.

Praegu on Muhu veinitalus kasvama pandud umbes 500 viinamarjataime. Lähiaastatel on plaan istutada neid nõnda palju, et kokku saaks 10 000 taime. “Selle kevade taimede arv on veel lõplikult kinnitamata,” tunnistas peremees.

Sügisel on aga kavas veinitalu tehases juba väikseid katsetusi teha. Esimene kaubanduslik vein on plaanis valmistada 2016. aasta saagist.

Viinamarjasortidest on Muhus otsustatud peamiselt külmakindlate sortide nagu “Solaris” (valge) ja “Rondo” (punane) kasuks. Lisaks on katsetuseks istutatud näiteks “Rieslingit”, “Pinot Noir’i” ja “Cabernet Franci”. Sel kevadel istutab veinitalu pere ka ühe “Pinot Noir’i” isetekkinud mutatsiooni, mis pärit Saksamaa jahedast piirkonnast. “Usume, et see töötab siin kliimaoludes hästi. Selle sordi nimi on “Frühburgunder” (“Pinot Noir Precoce”) ehk varane Burgunder,” selgitas Peke Eloranta.

Peremees ei tea veel täpselt, millist veini Muhus valmistama hakatakse. “Võib-olla magusat veini, võib-olla vahuveini. Kindlasti teeme ka kuiva lauaveini, aga eks aeg näitab, mis sealt tuleb,” ütles ta. Eloranta lisas, et Inglismaal tehakse näiteks väga edukalt head vahuveini.

Ta selgitas, et kui nad saavad oma kavandatud 10 000 taime maha pandud ja need kandma hakkavad, siis nii kolme-nelja aasta pärast võiks sellisest kogusest saagist veini saada umbes 6000–10 000 pudelit aastas.

Oma eelistustest viinamarjasortide osas rääkides märkis veiniturismitalu peremees, et ilmselt nimetaks ta üheks oma lemmikuks “Tempranillo”. “Mulle meeldivad üldiselt Hispaania veinid, sellised uue stiili hispaanlased, mis ei ole tammega täiesti üle küllastatud, vaid sisaldavad kontsentreeritumaid marjamaitseid,” kõneles ta.

Tee turismi ja veininduse ühendamiseni leidis Peke Eloranta tänu sellele, et veinimaailma sisenemisel sai ta avastada maailma ja näha, kuidas mujal asju tehakse. “Meil läks hästi ja leidsime oma koostööpartneriks Vivanco veinimaja Riojast Hispaaniast, kellel on maailma juhtiv veinikultuurimuuseum,” rääkis Eloranta. “Seal ja mujal käies tekkisid visioonid luua midagi sarnast ka siin koduses Eestis.” Ja Eesti on Soomest tulnud ettevõtja jaoks tõepoolest läbinisti kodune paik.

Muhusse sattus ta aga nõnda, et n-ö abiellus Lõo tallu. Juhuslikult ongi Muhu saar Peke Eloranta sõnutsi üks ideaalsemaid kohti Eestis viinamarjakasvatuse jaoks. Muhu veinitalu pere loodab väga, et saarele tuleb veelgi rohkem viinamarjakasvatajaid. “Teeme Muhumaast Eesti oma veinimaa!” kutsub Peke Eloranta rahvast üles.

Luscher & Matieseni lugu

Kaubamärgi Luscher & Matiesen juured ulatuvad aastasse 1910, mil šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid Moskvas viinavabriku. Oktoobrirevolutsiooni tõttu olid nad sunnitud tegevuse lõpetama ja Venemaalt lahkuma. Saatus juhatas nad Matieseni kodulinna Tallinna, kus 1921. aastal alustati taas.

Luscher & Matiesen importis Eestisse ilmakuulsaid jooke nagu Barton & Guestier’ veinid, Gordon’s Gin, Johnnie Walker’i viski, Edmond Dupuy konjak. Lisaks tehti Toompeal Martini & Rossi litsentsi alusel vermutit.

1929. aastal rajati Tiesenhauseni majja Toompea nõlval üks Eesti suuremaid veinitehaseid, kus Matieseni kaubamärgi all valmistati ja villiti veine. Mõni aasta hiljem oli Toompea veinikeldrites käärimas üle 18 000 pange veini, aasta kogutootmine ulatus 400 000 liitrini.

Tootevaliku rikastamiseks saadeti Matieseni õepoeg Dimitri 1930. aastatel õppima Saksamaale sealse õunamahlatootja Baumanni juurde. Esimesena Eestis alustas Luscher & Matiesen kohalikust toorainest värske õunamahla tootmist ja leidis sellega laialdast tunnustust.

1940. aastal tuli firmal tormiliste sündmuste tõttu taas uksed sulgeda. Arnold Lüscheril õnnestus põgeneda oma kodumaale Šveitsi. Paul Matiesenile seevastu mõjus firma teistkordne kaotamine laastavalt, ta ei suutnud sellise saatusega leppida ja lahkus siit ilmast traagiliselt. Firma viimasel juhil ja osanikul Dimitri Matiesenil õnnestus laevaga Rootsi põgeneda.

Luscher & Matiesen taasasutati 2009. aastal pärast Dimitri Matieseni viimast külaskäiku. 

Kertu Kalmus,
Saarte Hääl, 02.04.2014 

 

2014-04-02T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 2. aprill, 2014|Uudised|