Põllumajandusministeerium küsib õiguskantslerilt seisukohta Natura 2000 toetuste maksmise õiguspärasuse osas, sest olemasolev ühesuguse määraga toetus ei pruugi alati olla vastavuses kitsenduste ja piirangutega, mille hüvitamiseks seda makstakse.
Uue maaelu arengukava koostamise käigus on põllumajandus- ja metsamaa omanikud tõstatanud küsimuse, kas Natura 2000 aladega seotud toetusmeetmed tagavad isikute võrdse kohtlemise, kuna Natura 2000 aladega seotud maaelu arengu toetus ei arvesta kitsenduste ja piirangute tegelikku sisu ega omandi väärtust.
Nimelt on Natura 2000 toetuse suurus olnud valdavalt ühesuurune, nii looduskaitselised piirangud kui ka põllumaa ja metsa väärtus võivad olla aga väga erinevad. Ühe põllumajandusmaa kasutaja või metsaomaniku jaoks võivad piirangud tähendada täielikku majandustegevuse keeldu, kuid teise jaoks vaid loa küsimist maaparandussüsteemi rajamiseks.
Näiteks on metsa piiranguvööndis lageraie üldjuhul keelatud, kuid siiski on ka alasid, kus seda teatud tingimustel lubatakse. See näitab, et saamata jäänud majanduslik tulu on erinevates piirkondades juba sõltuvalt piirangute sisust väga erinev, rääkimata veel maa või metsa väärtusest, mis oluliselt mõjutab saamata jäänud tulu, osutas põllumajandusministeerium. Kuidagi ei saa saamata jäänud tulu poolest omavahel võrrelda 80-aastast küpset kuuse majandusmetsa hall-lepiku võsaga, kus saamata jäänud majandusliku tulu vahe võib hoolimata samadest piirangutest olla kümnekordne.
Põllumajandusministeerium osutab, et Eestis ei ole kehtestatud looduskaitseliste kitsenduste hüvitamise meetodit, mis võtaks arvesse looduskaitseliste kitsenduste tegelikku mõju kinnisasjale. Maamaksuseaduse § 4 kohane maksusoodustus avalik-õiguslike kitsenduste talumise eest ei arvesta kehtestatud piirangute tegelikku sisu ega omandi väärtust.
Oma kirjas küsib põllumajandusministeerium õiguskantslerilt, kas uues maaelu arengukavas kavandatav Natura 2000 aladega seotud põllumajandusmaa ja erametsamaa toetus on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning kas nimetatud toetus tuleks viia vastavusse piirangute tegeliku sisu ja omandi väärtusega. Lisaks soovib ministeerium õiguskantsleri seisukohta, kas võrdse kohtlemise põhimõttega on kooskõlas see, kui avalik-õiguslikud kitsendused ja piirangud ühel juhul hüvitatakse (nt Natura 2000 alade looduskaitselised piirangud) ning teisel juhul mitte (nt looduskaitselised piirangud väljaspool Natura alasid).
Ain Lember,
Saarte Hääl, 20.07.2013
