Noorpere andis vanale talule uue hingamise

Noorpere andis vanale talule uue hingamise

Helme vallas Karjatnurme külas asuv Harutamme talu sai uue hingamise, kui noortalunik Merikan Mürk koos oma elukaaslasega sinna veisekasvatuse rajas.

Talu 22aastane noorperenaine Merikan Mürk ja tema 26aastane elukaaslane Tambet Jaska on veendunud, et nende ainuõige elukoht on maal mehe vanematelt päritud kodutalus. Nad püüavad teha kõik endast oleneva, et sealne tegevus pakuks neile nii töörõõmu kui ka võimaluse ära elada.

«Olen sündinud ja aastaid elanud Laatres. Kuna olen juurtega maainimene, läksin pärast Valga põhikooli lõpetamist Räpina aianduskooli,» rääkis perenaine Merikan Mürk.

Käed ikka mullas

«Et käed ikka mullas oleksid, töötasin seejärel Soomes maasikaistandustes; et rohkem raha teenida, mõnda aega ka ehitusel. Siis aga kohtusin oma elukaaslase Tambetiga, kellega otsustasime koos tema vanematelt päritud Harutamme talus elama hakata,» selgitas noorperenaine.

Tema sõnul mõtlesid nad mehega üsna pikalt ja põhjalikult, mida talus tegema hakata. «Kuna teadsime, et talul on oma maad kolmkümmend hektarit ja põhiline osa sellest metsamaa, oli selge, et mingiks teraviljakasvatuseks sellest ei piisa ja lüpsikarja ka üleval ei pea. Siis liikusid mõtted lihaveiste kasvatamisele,» sõnas Mürk.

Suur abi ettevõtluse käivitamiseks osutas noortele talunikele töötukassa. Merikan Mürk läbis töötukassa toel ettevõtluse alustamise ja edendamise koolituse, tööohutuse- ja töötervishoiukoolituse. Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis sai ta õpetust toorpiimatootmise ja käitlemise vallas ning Järvamaa kutsehariduskeskuses õppis, kuidas lihaveiseid kasvatada.

«Õppeprotsess oli minu jaoks väga vajalik. Loengud olid huvitavad ja õpetlikud ning praktilised tööd farmides ja vabariigi suuremates lihaveisekasvatustes lisasid teoreetilistele teadmistele tubli annuse uusi oskusi ja kogemusi. Nüüd on mul enam-vähem pilt silmade ees, kes need lihaveised on ja kuidas nendega talitada,» üles alustav talunik.

Hakatuseks kümme lihaveist

Rahastamise vääriliseks tunnistatud projekti alusel andis töötukassa Harutamme talu noorperele stardikapitali.

Pere pani sellele omast taskust juurde ja nii õnnestuski osta kümme aberdiini-anguse tõugu veist. Suurt abi on algajatele loomakasvatajatele osutanud ka Helme vallavalitsus. Kasulikku teavet ning julgustavaid sõnu on jaganud Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann.

Suurt eeskuju lihaveiste kasvatamise alal aga annavad Harutamme talu noortele staažikad lihaveisekasvatajad – Taagepera lähistel elav Siimu talu pererahvas.

Lisaks kümnele armsale paksukesele, nagu Merikan Mürk oma veiseid hellitavalt nimetab, on Harutamme talus muidki rõõmustavaid uudiseid. Üle paari kuu tagasi sündis perre poisslaps, kes sai nimeks Marten.

«Terve ja tugev poiss. Tahab süüa kõvasti ja kasvab jõudsasti,» ei varjanud noor isa oma rõõmu.

«Kui pisike suuremaks kasvab ja minul loomadega tegelemisest rohkem aega üle jääb, tahan edasi õppima minna,» lisas pereema. «Samas tuleb ka karja oluliselt suurendada ja erinevaid loomatõuge talusse juurde tuua. Valgamaa maleva naiskodukaitse tegevuses tahaks ka jätkuvalt kaasa lüüa.»

Samas lisas Mürk, et selliseid paljutõotavaid tulevikuplaane võib pidada ainult tänu sellele, et perekonna ja lähedaste toetus on täiesti tuntav. Näiteks äsja kinkisid vanemad neile talutööks nii vajaliku traktori, millele oli eelnevalt teinud kapitaalremondi põllumeeste hulgas tuntud tehnikamees Ilmar Tuul Jõgevamaalt. 

Vello Jaska,
Valgamaalane, 16.11.2013

 

2013-11-17T10:00:00+00:00Pühapäev, 17. november, 2013|Uudised|