Ohtlikud lusitaania teeteod ehmatavad kiire levikuga

Ohtlikud lusitaania teeteod ehmatavad kiire levikuga

Võõrliik: Vähemalt esialgu pole veel plaanis nn mõrvartigusid nagu karuputki riiklikult tõrjuma hakata.

Kardetud nuhtlusliik lusitaania teetigu avastati Eestis neli aastat tagasi. Praeguseks on see kanda kinnitanud enam kui pooltes maakondades, kusjuures kõige suurema hooga on haare laienenud Tallinna lähiümbruses.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas invasiivsete võõrliikidega tegelev Merike Linnamäe tõi välja, et kui 2008. aastal oli rootslaste poolt mõrvartigudeks ristitud lusitaania teetigusid leitud vaid kolmest aiast, siis nüüdseks on "nakkust” palju rohkem.

„Järjest suurenenud nõud­lus aina uute aiataimede järe­le on ilmselt olnud põhjuseks, miks see liik on aianditesse jõudnud ja sealt edasi tiheasus­tusaladele mulla ja taimedega edasi liikunud," nentis Linna­mäe. "Eriti selle aasta niiske suvi oli liigi levikuks soodne."

Ristumise oht

Kiire leviku ja apluse tõttu on need kuni 15 cm pikkuseks sir­guvad teod nii Soomes, Root­sis, Norras kui ka Taanis kogu­nud kurikuulsust põllu-ja aiakahjurina. Linnamäe viitas, et üheks ohuks peetakse ka nen­de võimalikku ristumist koha­like suguvendadega, mille tulemusena võivad tekkida eri­ti invasiivsed hübriidid, keda ei pruugi enam ohustada ise­gi miinuskraadid.

Linnamäe märkis, et oht­likkuse tõttu on ministeeriu­mil plaanis lusitaania teeteod kanda invasiivsete võõrliikide nimistusse. „Kunа see nimekiri reguleerib liikide importi ja müüki, siis ilmselt see levikut ei pidurda," nentis ta aga samas. „Ega keegi ju tahtlikult neid omale aeda ei too, ikka saa­dakse nad kogemata ja raske on tõestada, kust täpselt ja mis taimedega nad aeda tulid."

Vaatamata teetigude levi­ala laienemisele, pole sellist riiklikku tõrjet, nagu kõik­jal vohava karuputke puhul, siiski plaanis alustada. „Me ei näe võimalust, kuidas riik saaks siin inimestele appi tul­la. Oma maal peaks aiakahjurit siiski maaomanik hävita­ma," sõnas Linna­mäe. „Seadusandlikud lahendused võõrliikide osas on suunatud looduse kaitsele, seega on maaomanikel kohustus tagada, et võõrliigid nende valdusest loodu­sesse ei satuks."

Kõige lihtsam on teetigudega võidelda, kui neid pide­valt näiteks purki korjata ja siis keeva veega hukata. Seejuures on eriti oluline tabada kõik isendid kevadel enne sigimishooaega. Korjamisel on abiks see, kui luua tigudele meele­päraseid peidukohti – näiteks panna aeda lauajuppe, mille alla teod kogunevad – ja neid regulaarselt kontrollida.

SOOVITUS

Anna leiust kohe teada

Kõik, kes avastavad lusitaania teeteoga sarnased limused, peaks sellest teatama e-postiga aadressidel
alien@envir.ee  ja  teovaatlus@gmail.com  .

Kirjas tuleks võimalikult täpselt märkida leiukoht, leid­ja kontaktandmed ja võimalu­sel lisada ka foto loomast.

Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht (08.11.2012)

2012-11-08T10:00:00+00:00 Neljapäev, 8. november, 2012|Uudised|