Võõrliik: Vähemalt esialgu pole veel plaanis nn mõrvartigusid nagu karuputki riiklikult tõrjuma hakata.
Kardetud nuhtlusliik lusitaania teetigu avastati Eestis neli aastat tagasi. Praeguseks on see kanda kinnitanud enam kui pooltes maakondades, kusjuures kõige suurema hooga on haare laienenud Tallinna lähiümbruses.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas invasiivsete võõrliikidega tegelev Merike Linnamäe tõi välja, et kui 2008. aastal oli rootslaste poolt mõrvartigudeks ristitud lusitaania teetigusid leitud vaid kolmest aiast, siis nüüdseks on "nakkust” palju rohkem.
„Järjest suurenenud nõudlus aina uute aiataimede järele on ilmselt olnud põhjuseks, miks see liik on aianditesse jõudnud ja sealt edasi tiheasustusaladele mulla ja taimedega edasi liikunud," nentis Linnamäe. "Eriti selle aasta niiske suvi oli liigi levikuks soodne."
Ristumise oht
Kiire leviku ja apluse tõttu on need kuni 15 cm pikkuseks sirguvad teod nii Soomes, Rootsis, Norras kui ka Taanis kogunud kurikuulsust põllu-ja aiakahjurina. Linnamäe viitas, et üheks ohuks peetakse ka nende võimalikku ristumist kohalike suguvendadega, mille tulemusena võivad tekkida eriti invasiivsed hübriidid, keda ei pruugi enam ohustada isegi miinuskraadid.
Linnamäe märkis, et ohtlikkuse tõttu on ministeeriumil plaanis lusitaania teeteod kanda invasiivsete võõrliikide nimistusse. „Kunа see nimekiri reguleerib liikide importi ja müüki, siis ilmselt see levikut ei pidurda," nentis ta aga samas. „Ega keegi ju tahtlikult neid omale aeda ei too, ikka saadakse nad kogemata ja raske on tõestada, kust täpselt ja mis taimedega nad aeda tulid."
Vaatamata teetigude leviala laienemisele, pole sellist riiklikku tõrjet, nagu kõikjal vohava karuputke puhul, siiski plaanis alustada. „Me ei näe võimalust, kuidas riik saaks siin inimestele appi tulla. Oma maal peaks aiakahjurit siiski maaomanik hävitama," sõnas Linnamäe. „Seadusandlikud lahendused võõrliikide osas on suunatud looduse kaitsele, seega on maaomanikel kohustus tagada, et võõrliigid nende valdusest loodusesse ei satuks."
Kõige lihtsam on teetigudega võidelda, kui neid pidevalt näiteks purki korjata ja siis keeva veega hukata. Seejuures on eriti oluline tabada kõik isendid kevadel enne sigimishooaega. Korjamisel on abiks see, kui luua tigudele meelepäraseid peidukohti – näiteks panna aeda lauajuppe, mille alla teod kogunevad – ja neid regulaarselt kontrollida.
SOOVITUS
Anna leiust kohe teada
Kõik, kes avastavad lusitaania teeteoga sarnased limused, peaks sellest teatama e-postiga aadressidel
alien@envir.ee ja teovaatlus@gmail.com .
Kirjas tuleks võimalikult täpselt märkida leiukoht, leidja kontaktandmed ja võimalusel lisada ka foto loomast.
Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht (08.11.2012)
