Nii Tanel Kirst kui Liisi Kakko said Saaremaa kodutalust innustust minna mandrile. 2010. aasta sügisel astusid nad Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli põllumajandust õppima ning nüüd on neil peale tunnistuse taskus ka tähtis kutse.
Tänavu veebruaris Olustvere kooli lõpetanud noored on ühes 13 teise parema põllumajanduseriala lõpetanuga kutsutud 20. juunil põllumajandusministri traditsioonilisele vastuvõtule.
Poiste põllule on tulnud ka tüdrukud
Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Liina Kaljula tähendas, et õigupoolest annavad koolid ise neile teada oma kahest parimast õpilasest, kelle nemad siis vastuvõtule kutsuvad.
Peale Olustvere kooli tuleb lõpetanuid maaülikoolist, mereakadeemiast, Järva-, Võru- ja Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolist, Põltsamaa ametikoolist ning Räpina aianduskoolist.
«Luua sel aastal kedagi ei esitanud, aga see pole ka kohustuslik. Iga kool sai ise otsustada, kas ja keda esitada,» nentis Kaljula ning lisas, et vastuvõtul annab minister lõpetanutele tänukirja ja väikese kingituse.
Nagu Kaljula ütles, polegi neid koole, kus otseselt põllumajandust õpetatakse, enam kuigi palju. «Olustveres ja Järvamaa kutsehariduskeskuses ning Põltsamaal on veel põllumajandust. Võrumaal näiteks olid aga veebruaris viimased lõpetajad,» rääkis ta.
Selline olukord toob põllumajandusõpilased ühte kanti kokku. Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu juhataja Riho Kala kinnitas, et sellesse kooli on õpilasi tulnud tõepoolest igast Eesti kandist: Hiiumaalt, Saaremaalt… Ühtlasi kiitis ta saarlasi Tanel Kirstu ja Liisi Kakkot. «Nemad lõid kooli ajal kõiges innukalt kaasa ja jäid igati tublidena silma.»
Põllumajandusõpe on Olustveres Kala sõnul endiselt populaarne: viimasel kolmel aastal on esimesele kursusele vastu võetud kaks rühma ja täiskasvanuid tuli mullu sügisel korraga suisa 125. «Üha enam on selle ala vastu huvi tundma hakanud neiud ja naised,» märkis ta. «Varem oli poiste põld ikkagi poiste põld, aga nüüd seda enam nii kutsuda ei saa, sest seas on ka tüdrukunimed – sügisel tuli meile juba mitu tüdrukut. Täiskasvanute hulgas õpib samuti naisi meestega läbisegi.»
Olustverest Saaremaale kodutallu
«Meie kursusel oli peale minu üks tüdruk ja poiste seltsis oli meil nii vist isegi kergem,» rääkis Liisi Kakko. «Kui tüdrukuid on rohkem, on ikka ka nagelemisi rohkem. Meid aga poisid ilusasti toetasid ja aitasid.»
Riho Kala tähendas, et tüdrukud õpivad sageli paremini kui poisid ja saavad isegi mõnes tehnikaasjas paremini hakkama. «Nii et tegelikult ei ole vahet, kas poisid või tüdrukud, kui välja arvata see, et tüdrukutel pole kätes võib-olla nii palju jõudu.»
Kakko tunnistas, et igasugused masinad ja rammu nõudvad tööd tundusid algul hirmutavad, aga tagantjärele mõeldes polnudki midagi rasket. «Eks kodutalus ole ka kogemusi kogutud,» lausus ta.
Enne Olustverre tulemist oli käeproov kodutalus tehtud ka Tanel Kirstul, kes kooli töötajate jutu järgi oli mihkel just eelkõige masinate peale. Ka Sakala reporteriga telefoni teel vesteldes istus ta traktoriroolis, sest käsil oli silotegu. «Praegu olen Tamsalus, aga edaspidi näen end ikka kodus Saaremaal,» ütles ta.
Olustvere kooli ainetest pidas Kirst kõige huvitavamaks mullaõpetust. «Meil endal kodus just eriti hea muld ei ole – Saaremaa värk. Kivid on ja mullas on vähe huumust.»
Kursusekaaslane Liisi Kakko hindas aga koolist saadust kõige väärtuslikumaks loomakasvatusteadmisi. «Meil on ju kodus endal ka väike farm ja kõik uued teadmised, mis tulid, sai kohe kodus järele proovitud,» kõneles ta. «See oli küll selline aine, mis väga huvi pakkus, ja hea meelega läksin hommikul tundi.»
Sigrid Koorep,
Sakala, 17.06.2014
