Sada Eesti põllumajanduse tipptegijat sai eile Olustvere lossi saalis kuulata ettekandeid ning esitada küsimusi nii lahkuvale kui saabuvale põllumajandusministrile.
Üheksandat aastat järjest leidis aset konverents «Põllumees kui tippjuht». Teist korda selle ürituse ajaloos andsid korraldajad välja ka põllumajandussektori tippjuhi tiitli ning tänavu pälvis selle osaühingu Kehtna Mõis juht Märt Riisenberg.
2014. aasta tippjuhi alluvuses Kehtna Mõisas töötab 45 põhikohaga inimest, kelle keskmine vanus jääb 40 ja 45 eluaasta vahele.
«Et mina ise hakkan 60 ligi saama, peab järelikult ka nooremaid olema,» tähendas Märt Riisenberg ning rääkis, et noori toovad põllumajandusse ennekõike ajakohased töötingimused ja uudne tehnoloogia.
«Kui neid ei ole, siis noored ka ei tule,» tõdes Riisenberg. «Kehtnas on palju investeeritud just tehnoloogiauuendustesse.»
Põhitulu piimatööstusest
Märt Riisenbergi juhitav osaühing on olemuselt segatootmisettevõte, milles on koos kanakasvatus, lihatööstus ja põllupidamine, kuid mille põhitulu annab ikkagi piimatööstus.
Riisenberg tõdes, et kui praegu ripub põllumeeste pea kohal oht saada Eestile määratud piimakvoodi ületamise eest trahvi, siis Kehtna Mõisa osanike kanda jääks võimalikust kümne miljoni suurusest trahvist 90 000 eurot.
Rahvarohke konverents
«Rahvast toob konverentsile see, et kohal on oma ala tipud ja räägitakse rohkem globaalsemaid asju, mitte konkreetselt põllust ja loomast,» sõnas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktori asetäitja Riho Kala.
Ta lisas, et see konverents on koht, kus tipptegijad saavad omavahel suhelda ja olukorda arutada. «Siin on koos need põllumehed, kes sektorit väga hästi tunnevad ja tahavad ka poliitilisest poolest teada saada.»
Konverents on populaarne olnud algusajast, 2006. aastast peale ning vähemalt 80 inimest on see alati kohale meelitanud.
Eilse konverentsi ettekannete osa avas veel ametis olev põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kelle jutust selgus, et kõigis Eesti põllumajandusvaldkondades toimub järjekindel areng. Siiski rõhutas ta, et tuleb suurendada investeeringuid toiduainetööstusse, sest nii muutuks eksport siinsetele toidutootjatele tulusamaks.
Viimaste aastate kõige suurema rahastusega põllumajandusvaldkonnaks nimetas Seeder piimatootmist. «Vaatamata rasketele aegadele ja kriisidele, mis on olnud pärast 1993. aastat, on toodang lehma kohta järjest kasvanud,» tähendas ta ning lisas, et keskmine piimatoodang lehma kohta Eestis on tänaseks tõusnud juba 8000 kilogrammini aastas.
Konverentsi lõpul astus põllumeeste ette praegune europarlamendi liige ja peatselt põllumajandusministri toolil koha sisse võttev Ivari Padar.
Sigrid Koorep,
Sakala, 22.03.2014
