Õppetalu on tulevastele põllumeestele esimeseks proovikiviks

Õppetalu on tulevastele põllumeestele esimeseks proovikiviks

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu on üks magneteid, mis meelitab noori sellesse kooli õppima, sest tulevaste põllumeeste käed kibelevad teooriatunnist tehnikahalli ja põllule kõiki talutöid ise järele proovima ning just seda isemajandav õppetalu võimaldab, mullaharimisest kuni vilja koristamiseni.

Õppetalu juhataja Ri­ho Kala peab teooriat oluliseks, kuid prak­tikat vältimatuks. «Ma arvan, et ei saa õpetada ainult vihi­ku ja paberiga, see pole tõsiselt võe­tav. Meie kooli ja õppetalu eripära ongi, et teeme kõiki töid ühiselt ja õpime koos,» lausus ta ja nentis, et nii mõnigi noor on Olustverre õppi­ma tulnud just soovist saada mood­sa tehnikaga rohkelt praktikat en­ne, kui n-ö päriselt tööle minnakse.

Olustvere õppetalu hakati taas­tama 1993. aastal, kui omandirefor­mi käigus sai kool tagasi oma endi­sed maad. Viimased kolmteist aas­tat on õppetalu tegutsenud praegu­ses asukohas, kus üheskoos õpilas­tega on mahajäetud hooned taasta­tud ning loodud toimiv kompleks. Õppurite kasutuses on 712 hektarit maad ja 68 hektarit metsa.

ISEMAJANDAV TALU

Õppetalu on kooli üks osakond li­saks mõisale ja sööklale, kuid toi­mib isemajandava üksusena, mis kasvatab ja müüb vilja ning paigu­tab saadud tulu talu või kooli muu­de objektide arendamisse. Mida pa­remini õppetalul läheb, seda roh­kem saab ka uut tehnikat soetada või muul moel panustada. Kui va­ja, siis pannakse talu tuludest näi­teks kooli ühiselamu renoveerimi­sele õlg alla. «Kokku on kool kõik üks tervik, ei ole nii, et me oleme siin kõvad mehed, müüme vilja ja teised vaadaku ise, kuidas saavad,» nentis Riho Kala.

Põllumajanduse eriala on Olust­vere kooli kõige vanem eriala ja vii­mased neli aastat olnud kasvavalt populaarne. Sellel õppeaastal lae­kus 43 avaldust ja avati kaks rüh­ma. Riho Kala sõnul tuli sedavõrd suur huvi temalegi üllatusena, kuid õpetaja arutles, et huvi taga on ilm­selt järjepidev tegevus ja kaasaeg­ne uue tehnikaga õppekeskkond.

Riho Kala lausus, et on olnud ka aegu, mil sai hädavaevu õppe-grupid täis, kuid viimastel aastatel tundub, et noored näevad põlluma­janduses enam perspektiivi ja tun­nevad selle vastu huvi.

Võrreldes teiste äriettevõtetega on õppetalu eeliseks see, et suviti saab oma õpilasi tööle võtta ning talvel ei pea neid palgal hoidma, sest õppuritel on kool. Nii hoiab ku­lusid kokku. Teisalt on jällegi õp­petalu väljaminekud tehnikale vä­ga suured, sest on oluline, et teh­nika oleks võimalikult kaasaegne. «Ei saa nii, et õpetame neid vanade kombainide või traktorite peal välja ja siis noored lähevad tööle ega os­ka moodsa tehnikaga midagi peale hakata,» rääkis Riho Kala.

Olustvere talu ostis käesolevaks õppeaastaks kümme uut masinat ja põllutööseadet projekti «Põlluma­janduse õppevaldkonna seadmete soetamine» raames, nende hulgas uus Claas Lexion 670 teraviljakombain, mille maksumus oli 235 000 eurot, ja Horsch Focus külvik mak­sumusega 112 000 eurot. Viimast on Eestis ainult neli tükki. Lisaks veel ka näiteks uus niiduk, prits ja sõnnikulaotaja. Riho Kala sõnul on üleüldse Eesti põllumeeste tehnika tase võrreldes Skandinaaviaga vä­ga hea – tihtilugu tehnika viima­ne sõna.

Riho Kala märgib, et mõistagi on see suur risk anda moodsaim tehnika alles õppivate noorte kasu­tusse, kuid teisiti ei õpi. «Eks ikka noortel juhtub ka vahel äpardusi, aga nii need kogemused tulevad,» kõneles õpetaja.

REKORDSAAK

Tänavune aasta on olnud õppetalu-le eriti hea – põldudelt korjati kõi­gi aegade rekordsaak – umbes 2500 tonni vilja. «Sel aastal on kõik õn­nestunud. Viljahind on küll veidi madalam, kuid saagid on jällegi vä­ga head, nii et võib rahule jääda,» lausus ta.

Olustveres oli vanasti ka sigala, kuid eelmisel aastal lammutati see maha, kuna plaan on ehitada uus kaasaegne laut. Juhataja sõnul ei ole mõtet teha koolitust 1960. aasta­tel ehitatud hoones, vaid pigem ra­jada kaasaegse tehnikaga kompleks algusest peale. Loomad on aga õppetalus siiski olemas, nii-öelda ho-bikorras peetakse alpakasid, lam­baid, hobuseid ja kitsi, et ringi liiku­vatel inimestel oleks, keda vaadata.

TULEVIKUPLAANID

Uutest ideedest õppetalu arendami­sel puudust ei tule. Näiteks tänavu, kuna õpilasi on palju, tekkis mõ­te esimest korda korraldada koolis «Aasta põllumehe valimine», mille raames peetakse mitme kuu jook­sul erinevates valdkondades jõu­katsumisi. «Oluline on, et õpilased mõistaksid, kui palju peab teadma ja tegema, et olla hea põllumees,» ütles Riho Kala.

Järgmisel aastal on esimest kor­da plaanis teha ka töödessant, mis tähendab, et kooli õpilased lähevad hoogtööle erinevatesse põllumajandusettevõtetesse. Selle ees­märgiks on, et õpilased näeksid li­saks praegusele praktikale veel roh­kem erinevate ettevõtete sisemust ja saaksid kaasa lüüa ning abiks ol­la mitmetel töölõikudel. Riho Kala sõnul jääb talvel õppetalus ruumi vaheks ja siis tuleb rohkem välja­sõite planeerida, kuid lähitulevikus on plaan ehitada ka uus tehnikahall. Niisamuti on kooli eesmärgiks käia järjepidevalt ajaga kaasas ja ol­la uuendusmeelne.

«Põllumajandusliku poole pealt on kõige suurem eesmärk arenda­da täppisviljelust, et tõestada ja ära proovida, kas täppisviljelus või­maldab saavutada 5-10protsendi­list kokkuhoidu,» rääkis Riho Kala alanud õppeaasta plaanidest ja li­sas, et väga oluline on saada võima­likult väikeste kuludega asjad teh­tud. «Seega hakkame suuremat tä­helepanu pöörama GPS-lahendustele, et olla täpne ja hästi mõõdetav.»

Õppetalu üheks uueks suunaks võib saada ka ettevõttele lisand­väärtuse loomine põllumajanduslike saaduste abil – näiteks juus­tu või õlle valmistamise, et tuleva­sed põllumehed tajuksid hästi ter­vet toidutootmise tsüklit. «Eesmärk on teha kogu protsess koos läbi, et näha, mis saab viljast või piimast edasi, mis toimub veskis või kuidas juust valmib,» kirjeldas uut ideed Riho Kala.

KOMMENTAAR

ANTON HEINSOO, põllumajanduse eriala õpilane

Ma olin kuulnud Olustvere koolist ainult head. Õppe­talu on väga kasulik ja tä­navu tuli ka uus tehnika, mida on hea katsetada. Mulle meeldib see praktili­ne pool. Juhendajad räägi­vad teooria ära, näitavad esimesed paar korda ette ning siis teed juba ise. Selline viis on õppimiseks kõige parem. 

Maarja Otsa, 15.09.2014, Postimees /Erileht Maaelu edendaja, lk 10.    

2014-09-15T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 15. september, 2014|Uudised|