Uuest aastast jõustuvad ühtse põllumajanduspoliitika muudatused, milles pööratakse senisest rohkem tähelepanu keskkonnale. Eestil on selles suhtes asjad üsna hästi, ütles Eesti põllumajandusminister Ivari Padar.
Euroopa Liidu eesistuja Itaalia kutsus liikmesriikide põllumajandus- ja kalandusministrid Milaanosse, et arutada maailma inimeste toiduga kindlustamist. Padari sõnul Vene impordikeelu mõju ametlikus päevakorras pole, aga kindlasti tuleb see jutuks ministrite omavahelistes jutuajamistes, vahendasid ERRi raadiouudised.
Keskkonnasõbralikkuse vallas on Eestis asjad Padari sõnul paremini kui näiteks Kesk-Euroopas.
"Me oleme juba ilma sekkumata väga keskkonnasõbralikud. Kui meil autoaknast välja vaadata, siis me näeme, et põld vaheldub metsaga. Kesk-Euroopas seda ei ole, seal tuleb palju rohkem n-ö tehniliselt sekkuda, et bioloogilise mitmekesisuse alasid ehk metsaribasid põldude vahele luua. Kuigi meil esimesel paaril aastal on päris palju tööd sellega, et administratiivsel tasandil bürokraatiaga hakkama saada, aga lõppresultaadina ei ole see ühtne keskkonnasõbralik põllumajanduspoliitika üldse halb," ütles minister.
Riikide põllumajanduste konkurentsivõime on erinev. Mõnes riigis sõltutakse väga palju toetustest, teises aga mitte nii väga. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiks ongi erinevuste vähendamine, ütles Padar.
"Euroopa Liidu üldine pale ja siseturg muutub kindlasti järjest ühelaadsemaks. Me oleme ühisel turul. Aga ikkagi on nii, et me oleme 28 riiki ja igal riigil on omad eripärad. Seda tuleb arvestada. Ühiste poliitikate eesmärgiks on see, et poliitikad oleksid võimalikult üheselt kõikidele riikidele rakendatavad," selgitas ta.
Ühine põllumajanduspoliitika on kaasa aidanud ka sellele, et Euroopa Liidus toidupuudust pole. Pigem jääb toitu üle ja läheb raisku. Mitmel pool mujal on inimestel kõht tühi, aga samas läheb ka seal kummalisel kombel toitu raisku. Siin saaks Euroopa Liit teisi piirkondi aidata, ütles minister.
"Euroopa Liidus toimub toidu raiskamine lõppfaasis, tarbija tasemel, meie enda koduköögis. Euroopa Liidus raisatakse aastas inimese kohta ära kuskil 180 kilogrammi toitu. Arengumaades toimub see raiskamine aga põllult tarbijani – hästi palju toiduaineid läheb raisku juba põllul, neid ei suudeta kokku korjata. Need on vastuolud Euroopa Liidu ja muu maailma vahel ning Euroopa Liit pakub siin arengumaadele abikätt, et olukorda parandada. Abikätt pakub kindlasti ka Eesti," rääkis Padar.
Toimetas Maarja Roon
Kai Vare, 28.09.2014, ERR Uudised
