Padar selgitas viimaseid arenguid ÜPP reformimisel

Padar selgitas viimaseid arenguid ÜPP reformimisel

Euroopa Parlamendi Infobüroo pressiteade
18. märts, Tallinn

EP saadik Ivari Padar: arutame selle üle, kuidas tagada, et sahvris oleks toit, maa haritud ja keskkond hoitud

Euroopa põllumajanduspoliitika teemahommik ELi Majas 18. märtsil

EP saadik Ivari Padar selgitas täna huvigruppide esindajatele ja ajakirjanikele viimaseid arenguid ELi põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel. Euroopa Parlamendi Infobüroo teemahommik toimus vahetult pärast möödunud nädalast EP täiskogu Strasbourgis, kus hääletati EP positsiooni läbirääkimisteks ELi liikmesriikidega, mis peaksid algama märtsi lõpus või aprilli alguses ja lõppema suveks.

8. veebruaril Ülemkogul ELi liikmesriikide vahel saavutatud kokkulepe vähendas esialgset järgmise eelarveperioodi (2014-2020) eelarvet olulisel määral. Ivari Padar rääkis, et kärpe alla läksid just üleeuroopalised suured pikemat majandusperspektiivi puudutavad valdkonnad nagu näiteks haridus, teadusarendusvahendid ja liikmesriikide vahelise energia jaotusvõrkude väljaarendamine. 'Kaugeneti suurest Euroopa 2020 nägemusest, teaduspõhise, moodsale majandusele suunatud Euroopast. Sellest tulenevalt on EP võtnud kriitilise hoiaku kokkulepitu osas ja soovib, et uut eelarveperioodi kaasajastatakse, et see oleks kantud suurtest üleeuroopalise arengu motiividest. Seetõttu võttis EP vastu oma resolutsiooni kui baasaluse edasisteks läbirääkimisteks,' selgitas Padar.

Suure finantsperspektiivi sees moodustavad põllumajanduse ja maaelu arenguks planeeritud vahendid ligi 40%. Padar selgitas, et EP on esimest korda väga aktiivselt kaasatud uue ÜPP kujundamisse. Varasematel aastatel lepiti poliitika kokku valitsusjuhtide tasandil ja EPl oli vaid 'jah' või 'ei' ütlemise koht. Rolli muutus tähendas aga seda, et kui põllumajanduspoliitikat puudutavad raportid olid laual, tuli neile EP saadikutelt lausa 8000 muudatusettepanekut. Neist tehti erinevaid kompromisse ja hääletusse läksid mõneti ka vastandlikke seisukohti sisaldavad paketid.

Padari sõnul on Eesti huvides kolm peamist teemat: otsetoetuste määr, mõistlik 'rohestamine' ja tänaste otsetoetuste rakendamise skeemi jätkumine Eestis. 'Enamus EP liikmeid toetas seisukohta, et ühelgi liikmesriigil ei tohi 2019. aastaks olla põllumajanduse otsetoetuste maht väiksem kui 75% ELi keskmisest. Samas hääletati saalis sisse ka see pakett, mille kohaselt ei tohi otsetoetuste määr olla vähem kui 65%,' ütles Padar ja kinnitas, et poliitiline võimalus saada Eestile lõpuks mõistlik positsioon on täiesti olemas.

Eesti jaoks on oluline ka mõistlikum 'rohestamine' ehk põllumajanduse seotus keskkonnahoiuga. Arutelu all on olukorra kujundamine nii, et põllumajanduspoliitika oleks rohkem üldine hüve. 'Kui jutt on ligikaudu 40% Euroopa eelarvest, siis on loomulikult üleval avaliku hüve teema, mille üks osa on keskkonnahoid: kuidas tagada, et sahvris oleks toit, maa oleks haritud ja keskkond hoitud,' rääkis Padar. Balti riikide jaoks on sobivad kompromiss-ettepanekud, mille kohaselt 'rohestamise' meetmeid tuleks rakendama hakata põllumajandusüksustes, mille suuruseks 10 hektarit. Ent ka selles punktis on vastandlikud huvid, ütles Padar.

Eesti jaoks on oluline ka tänaste otsetoetuste rakendamise skeemi jätkamine. 'Tänane Eestis kehtiv süsteem on lihtsam nii põllumeestele kui ka riigiametkonnale,' ütles Padar. 'Uus süsteem tooks rohkem bürokraatiat ja euroskeptitsismi kasvu,' lisas ta. Tema kinnitusel toetavad senist lähenemist ka Läti ja Leedu. Padari sõnul on Euroopa Parlament praegu seisukohal, et mõistlikud vanad süsteemid võiksid jätkuda. 'Ei tohi uute üllaste ideedega tekitada bürokraatlikku džunglit. Uue süsteemi rakendamisel saaks mõnisada inimest paberitööd juurde, aga inimesed põllul oleksid rahulolematud,' ütles Padar.

Lisaks on Eestile tähtis nn. sammaste vaheline paindlikkus. Euroopa Parlament on positsioonil, et kui liikmesriik soovib, võib ta tõsta otsetoetuste ümbrikust kuni 15% maaeluarengu ümbrikusse ja kuni 10% maaeluarengu ümbrikust otsetoetuste omasse. See võimaldab Padari sõnul liikmesriigil paindlikumalt põllumajanduspoliitikat rakendada.

Põllumajanduse teemahommiku korraldas Euroopa Parlamendi Infobüroo koostöös Riigikogu kantseleiga. Riigikogu positsioone tutuvustas teemahommikul Euroopa Liidu asjade komisjoni ja maaeluarengu komisjoni liige Ester Tuiksoo.

Lisateave:
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
630 6969
eptallinn@europarl.europa.eu

Postimees E24 majandus (18.03.2013)

2013-03-18T10:00:00+00:00Esmaspäev, 18. märts, 2013|Uudised|