Allikas: Kabiinijutud x EPA Stuudio: Põllumehe igapäevaelu – päev põllumehe elus
pikk.ee artikli jaoks toimetas H.Tamsalu, METK
Kas põllumees tõuseb iga päev enne kukke ja läheb magama koos loojanguga? Kas kogu töö käib ainult traktoriroolis?
Selles saates lükkame ümber levinud müüdid põllumehe elust ja avame ukse tegelikkusse, mis on sama kirju kui ilm, millest see sõltub. Kuuleme, kuidas näeb välja päris tööpäev põllul, millised väljakutsed ja rõõmud seal peituvad ning miks põllumajandus pole lihtsalt amet, vaid elustiil. See on saade, mis paneb hindama inimest maa taga.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Ragnar Viikoja ja Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu sukeldusid podcastis “Kabiinijutud x EPA Stuudio” põllumehe igapäevaelu teemadesse, et lükata ümber levinud müüte ja eristada põllumajanduse romantikat tegelikkusest. Joosepi talu, mis asub Põlvamaal Ahjal, tegeleb peamiselt maasikakasvatusega, kuigi kasvatatakse ka köögivilju. Saate eesmärk oli avada uks tegelikkusse, mis on sama kirju kui ilm, millest see sõltub, aidates hinnata inimest maa taga.
Müüt 1: Kaasaegne põllumajandus hävitab loodust
Tihti levinud arusaam, et kaasaegne põllumajandus hävitab loodust, lükatakse saates ümber. Raneti sõnul ei vasta see väide tõele, eriti kaasaegse põllumajanduse kontekstis, sest tootjad on väga teadlikud ja keskkonnasõbralikud. Põllumajandus peab Eestis järgima nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu keskkonnasõbralikke nõudeid ja tingimusi.
Joosepi talu püüdleb keskkonnasõbralike praktikate poole, näiteks uuritakse hetkel biolaguneva multši kasutamist kilemultši asemel. Samuti on kogu turustamise ja jaemüügi osas mindud üle keskkonnasõbralikele pakenditele.
Müüt 2: Kõik pestitsiidid on ohtlikud ja mürgised
Kuigi ühiskonnas peegeldub arusaam, et kõik pestitsiidid on ohtlikud, on Ranet veendunud, et Eesti toit on väga puhas ja kontrollitud. Taimekaitsevahendite kasutamine on kliima muutumise tõttu paratamatu. Viimase viie aasta jooksul on juurde tulnud nii palju kahjureid ja seenhaigusi, et võitlus muutub järjest keerulisemaks, mistõttu ilma nende vahenditeta läbi ei saa. Nagu iga krooniline haigus, mis vajab ravimist, kehtib sama ka taimede puhul – neid peab turgutama ja ravima, kui vajadus tekib.
Eesti maasikas on puhas, hinnatud ja kontrollitud. Ranet tõi aga välja probleemse olukorra, kus Poolas on lubatud maasikate tõrjumiseks kasutada seitset taimekaitsevahendit, mis on Eestis keelatud, kuid Poolast imporditud maasikaid tohib siin turustada.
Kuigi maasikate kasvatamine ilma taimekaitsevahenditeta on võimalik, on see väga kulukas. Joosepi talu koges võimalust alustades küttega kasvuhoonetes/kiletunnelites istutamisega veebruari lõpus. Varajase tootmise alustamine nõuab kütet, mis aitab vältida seenhaiguste ja kahjurite arengut madala temperatuuri tõttu. Sellega kaasneva lisakulu, aja ja töö peab lõpptarbija kinni maksma. Eesti tarbija soovib küll puhast ja kohalikku toitu, kuid samas ka väga odavat, mis Raneti sõnul “lihtsalt ei käi kokku”.
Müüt 3: Põllumajandus on peamine süüdlane kliimamuutustes
Vaadates globaalset kasvuhoonegaaside emissiooni, moodustab põllumajandus sellest umbes 10%. Raneti ja Ragnari järeldus oli kiire: selle põhjal ei saa väita, et põllumajandus on peamine süüdlane kliimamuutustes.
Müüt 4: Väikesed talud on alati keskkonnasõbralikumad kui suured farmid
See müüt on keeruline. Ranet rõhutab, et keskkonnasõbralikkus sõltub täielikult tootjast endast. Väiketalusid iseloomustab sageli see, et seal ei olda teadlikud näiteks õigetest väetise annustest või kasutatakse taimekaitset profülaktika mõttes.
Kvaliteet on maasikakasvatuses number üks tegur. Suureks on kasvatud seetõttu, et maasikate hooaeg on Eestis väga lühike (umbes üks kuu) ja nõudlus on suur, kuna Eesti sisevarustatuse tase maasikatega on alla 10%.
Müüt 5: Põllumehed elavad toetustest ja kergesti
Stereotüüp, et põllumees elab riigi- ja Euroopa Liidu rahastuse toel ning töö on “meelakkumine”, on vale. Ranet soovitab neil, kes nii arvavad, tulla ise proovima.
Kuigi toetused on suureks abiks, ei ela keegi nende peal. Sisendid on läinud väga kalliks—olgu need siis seemned, taimekaitsevahendid, väetised, traktorid või nende osad. Ranet arvab, et parem oleks jätta erakorralised toetused ära ja langetada käibemaksu. Toetuste peamine eesmärk on hoida lõpptoodangu hinda madalamana. Ilma toetusteta peaks tarbija selle kulu ise kinni maksma või kaoks Eesti toit poelettidelt.
Tegelik põllumehe igapäevaelu – bürokaatia ja riskid
Ranet kirjeldas, et tema töö on muutunud puhtalt agronoomi ametist pigem põllumajandusettevõtte juhi ametiks. See tähendab meeletult palju arvutitööd, asjaajamisi, aruandlusi ja bürokraatiat. Taime istutamisele ja marja korjamisele lisaks on asjaajamine, ning selle maht järjest kasvab.
Eriti puu- ja marjakasvatus on Eestis suure riskiga tegevusala, kus suurimaks teguriks on ilmastik. Pidev muretsemine seoses ilmastikuolude, kahjurite ja seenhaigustega on vältimatu osa tööst. Hooajal tegeletakse samaaegselt põllutöö, bürokraatia ja PRIA kontrollidega. Isegi talvel mõeldakse juba järgmise aasta peale. Koormus pole ainult füüsiline, vaid hõlmab pidevat mõttetööd, planeerimist ja muretsemist.
