Martin Raudsepa juhitav Raudsepa Lihaveis OÜ on silmapaistev näide sellest, kuidas noortaluniku entusiasm ja kaasaegne juhtimisloogika suudavad vanale talukohale uue elu puhuda. 2025. aasta parima talu konkursil lihaveisekasvatuse eripreemia pälvinud ettevõte näitab, et edu aluseks on julgus alustada, oskus riske hajutada ja tahe asju korrektselt teha.
Pärnumaal asuv Tamme talu ürdiaed on ideaalne näide sellest, kuidas oma unistusi ellu viia. Kõik sai alguse 2001. aastal, kui perenaine Heli Viedehof Räpina Aianduskoolis õppides ühe tillukese basiilikutaime maha pani. Tänaseks on Tamme talu ürdiaias kasvamas üle 500 eriilmelise maitse-, lõhna- ja ravimtaime.
Viljandimaal tegutsev Raismikuoja talu ja Koksvere Veski peremees Märtin Rõõmusaar pidi talunikuks hakkama päevapealt. Kuidas tal see välja tuli ning millised on peremehe-ameti väljakutsed?
Kas põllumees tõuseb iga päev enne kukke ja läheb magama koos loojanguga? Kas kogu töö käib ainult traktoriroolis? Kabiinijuttude järgmises saates lükkame ümber levinud müüdid põllumehe elust ja avame ukse tegelikkusse, mis on sama kirju kui ilm, millest see sõltub.
Iga suurepärane roog algab õigetest koostisosadest – ja sageli saab kõik alguse sibulast ja küüslaugust. Just neid kahte köögiklassikut kasvatavad Põlvamaal, Kanepi vallas, Kõlleste Garlicus Vaike ja Rainer Soosaar. Küüslaugu kasvatamisega alustati Kõlleste Garlicus 15 aastat tagasi ning see oli Raineri idee.
Vaimne tervis on teema, mis on viimastel aastatel hakanud avalikku vestlusesse üha enam sisse tulema, ning põllumajandussektor pole erand. Kuigi vanem generatsioon ei pruugi stressi ja vaimset tervist sageli otseselt mainida – tegeledes sellega kaudselt (suusatades, kalastades) – siis uuem põlvkond teadvustab, et stress on "päris asi" ja sellega peab tegelema.
Tartumaal Elva vallas asuva Kaimi linnutalu omanikud Märt ja Sofia Reinbusch alustasid faasanite ja vuttide pidamisest ning jäid alateadlikult Simpsonitest inspiratsiooni saades vutimunade marineerimise juurde. Nende talu ei ole pelgalt ettevõte, vaid lugu perekonna armastusest maa, loomade ja ennekõige teineteise vastu.
Kuigi Anni ja Martin alustasid Kasaritsa Aias tegevust alles mõned aastad tagasi, on talul kindel reegel: toota puhtalt ja looduslähedaselt, järgides taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Me üritame kasvatada nii, nagu meile endale meeldib – looduslähedaselt, ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta,“ räägib Anni.
Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“ Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Pärast 30 aastat intensiivset taimekasvatust on Aru PM OÜ suunanud oma tähelepanu taastavale põllumajandusele. Aastatepikkune pinnapealne harimine lõi mulda tihendatud kihi, mis takistas juurtel sügavamale kasvamast.
