Märts on taimekaitsekoolituste poolest tihe aeg. Neid korraldatakse peaaegu iga nädal. Mõni neist on mõeldud algajatele, mõni professionaalidele, mõni edasimüüjatele, mõni tunnistuse pikendajatele.
Sääraste koolituste eesmärk on tagada taimekaitsevahendite teadlikum, säästvam ja ohutum kasutamine. Seal saadud teadmisi kinnitab taimekaitsetunnistus.
Põllumajandusameti Viljandi keskuse peainspektor Ene Salusaar, kas ja milleks on vajalik taimekaitsetunnistus?
Kui taimekaitsevahendeid valesti kasutada, võivad need olla ohtlikud inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu on kehtestatud kord, et need, kes taimekaitsevahendeid turustavad või kasutavad, peavad läbima sellekohase koolituse, mille järel on neil õigus taotleda taimekaitsetunnistust.
Koolitusi korraldavad põllumajandusameti heakskiidetud programmi alusel täiskasvanute koolitusasutused. Selle info leiab põllumajandusameti koduleheküljelt.
Taimekaitsetunnistuse väljastab koolituse läbinud ja eksami sooritanud inimesele põllumajandusamet.
Kui kaua tunnistus kehtib?
Viis aastat.
Kes peavad koolitusele minema?
Koolituste kord kehtib aastast 2008, aga 2013. aasta novembris jõustus nõue, mille kohaselt koolitatakse sihtrühmi eraldi. Nii peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja ehk põllumajanduskonsulent olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema seda tõendav tunnistus, mis annab õiguse kasutada Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid, välja arvatud väga mürgiseid. Turustamiskohtades on müügil nii taimekaitsetunnistuse alusel kui vabalt müüdavad vahendid.
Kui varem lähtuti tunnistuse nõude puhul taimekaitsevahendite müügi viisist, siis uus on nõue, et avalikes kohtades, sealhulgas parkides ja aedades, spordi-, puhke- ja koolialadel ning laste mänguväljakute ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses asuvatel aladel, võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes selle ala professionaal.
Samuti nõutakse käesolevast aastast koolituse läbimist ja tunnistust kõigilt, kes kasutavad taimekaitsevahendeid mittepõllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks karuputke tõrjeks või maantee- ja raudteeäärte hooldamiseks. Samas kõik glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi kasutajad ei pea olema professionaalsed. Näiteks kui ta on koduaiapidaja, siis võib ta seda osta väikeses pakendis ja kasutada tunnistuseta.
Kes on professionaalne kasutaja?
See on isik, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja, kes kasutab oma majandus- ja kutsetegevuses taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle.
Milliseid koolitusi on vaja läbida?
Koolitus jaguneb kaheks: alus- ja täienduskoolituseks. Kui aluskoolituse läbinud isiku taimekaitsetunnistuse kehtivusaeg lõpeb, peab ta läbima täienduskoolituse ning saab eksami sooritamise järel uue tunnistuse.
Milliseid teadmisi koolitusel kogutakse?
2013. aasta novembris jõustus põllumajandusministri määrus «Taimekaitsekoolituse programm, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded», kus on ära näidatud nii koolituste mahud kui teemad.
Mahu puhul on lähtutud sellest, kuidas koolitatav taimekaitsevahenditega kokku puutub. Kõige mahukama, neljapäevase aluskoolituse peavad läbima taimekasvatuse nõustajad. 16-tunnise aluskoolituse läbivad taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad ehk oma majandus- ja kutsetegevuses taimekaitsevahendite kasutajad. Kuuetunnine aluskoolitus on turustajatele ja müügifirmade esindajatele. Kaheksatunnine täienduskoolitus aga neile, kes on professionaalsed kasutajad ja kelle tunnistuse kehtivuse aeg hakkab lõppema.
Koolitusel antakse ülevaade sellest, missugustele nõuetele peavad vastama taimekaitsepritsid ja kuidas neid tuleb hooldada, samuti isikukaitsevahenditest ja nende kasutamisest.
Mida tuleb taimekaitsevahendeid kasutades jälgida?
Alates käesoleva aasta algusest on kõik professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad kohustatud järgima integreeritud taimekaitse põhimõtteid.
Taimekaitsevahendeid kasutades tuleb silmas pidada vahendite märgistusel ehk etiketil olevat informatsiooni lubatud kultuuride kohta, millel võib vahendit kasutada, mis on lubatud kulunormid ning missuguseid ohutusnõudeid peab järgima mesilastele ja teistele kasulikele putukatele ning keskkonnale mõeldes.
Kes oskusi kontrollib?
Taimekaitsekoolitus lõpeb eksamiga. Eksami testid koostab põllumajandusamet sihtrühmadele eraldi ning eksami sooritanud isik saab taimekaitsetunnistuse. Selle annab põllumajandusamet välja viieks aastat. Hiljem kontrollivad taimekaitsevahendite turustamise, kasutamise ja hoiustamise nõudeid põllumajandusameti inspektorid kõikides maakondades.
Kas põllumajandusamet annab tunnistuse kehtivuse lõppemisest teada?
Ei anna.
Mis saab siis, kui tunnistust ei pikendata?
Koolitust läbimata ja tunnistust omamata ei tohi professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekaitsevahendeid kasutada ega turustada.
Mida peavad teadma koduaiapidajad?
Koduaiapidajad, kes ei ole taimekaitsekoolitust läbinud, tohivad kasutada ainult vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.
Täpselt tuleb järgida pakendi etiketti. Sellel on näidatud lubatud töödeldavad kultuurid, kasutamise kulunormid, ohutusnõuded, ohtlikkus inimese tervisele ja keskkonnale ning jäätmete käitlus.
Lisaks põllumajandustootjatele nõutakse taimekaitsevahendite kasutamise tunnistust ka nende mittepõllumajanduslikel eesmärkidel kasutajatelt. Näiteks neilt, kes kasutavad taimekaitsevahendeid karuputke tõrjeks või maantee- ja raudteeäärte hooldamiseks.
Sigrid Koorep,
Sakala, 11.03.2014
