Avaldatud: 11. november 2014Kategooriad: Uudised

Kevadine metsaistutusmaterjal tasub sügisel ära tellida, sest kevadel ei pruugi taimlatest enam midagi võtta olla.

Metsataimede kasvatajate sõnul on metsaomanikud viimastel aas­tatel muutunudki üsna ettenäge­likuks ning planeerivad töid aeg­sasti ette.

„Asi on praegu läinud päris moodi," muheleb Raivo Kool, kes kasvatab avajuurseid metsataimi Rakvere lähistel. Kooli sõnul ongi tal kevadeks ära lubatud kõik kase- ja kuusetaimed, kuid mändi on veel saada.

Sõmerpalu lähistel asuvas Forestplanteri taimlast on ette­võtte juhatuse esimehe Mait Laidvee sõnul võimalik tellida veel suletud juurekavaga kuusetaimi. «Ettenägelikud on taimed ära tellinud," märgib Laidvee. „Kuusetaimi veel on, aga kardan, et need, kes tellimisega päris kevade peale jäävad, ei pruugi Eesti turult taimi enam leidagi."

Mände, kaski ja lehist aga toodabki ettevõte üksnes tellimise peale, kuna nõudlus on aastati olnud väga erinev.

Laidvee sõnul tekib üha roh­kem järjepidevaid kliente, kes töid aegsasti ette kavandavad. Sel aastal on tehtud palju lepinguid juba ka tuleva aasta sügisel n-ö istutusvalmis saavate taimede peale – mulda lähevad need siis kas sama aasta sügisel (sügisistutuse korral) või 2016. aasta kevadel.

ÜHISTUTE ÜHISTELLIMUS

Tellimusi metsataimede hankimi­seks aitavad metsakasvatajatel teha ka metsaühistud, kes saada­vad oma liikmetele online-tellimisvormid ning nende andmete põhjal koostatakse taimekasvatajatele ühistute koondtellimus. Keskühistu Eramets tegevjuhi Indrek Palmi sõnul saab nende kaudu tellida peamiselt avajuurset kuuske, mis on pärit Eestist ja Leedust.

„Meie koostööpartner on seotud Leedu riiklike puukooli­dega, nende hinna ja kvaliteedi suhe on hea," põhjendab Palm, miks vahendavad nad ka Leedu taimi.

Palmi sõnul on tellimusmaht poole miljoni taime ulatuses täi­tunud, teist sama palju on võima­lik ühistute kaasabil veel ette ära tellida.

„Üle miljoni taime me tõenäo­liselt ei saa," nendib Palm, et viivi­tada ei maksa. „Meil on tarnemahud kokku lepitud." Оnline-tellimisvormid suletakse, kui see maht täis saab.

Mullu oligi tema sõnul nii, et metsaomanikud oleks taimi võt­nud rohkemgi, kui kasvatajatel oli võimalik müüa, tarnemaht täitus märtsi lõpus-aprilli alguses.

„Kes kevadel ärkavad, jäävad üldjuhul ilma," nendib Põlva met­saomanike seltsi konsulent Erki Vinni, lisades, et üldiselt on ini­mesed teadlikuks muutunud ega jäta taimede hankimist viimasele minutile.

Ettetellimise praktiseerimine on hea ka metsataimede kasvata­jatele, kes teavad niimoodi mah­tusid planeerida. Metsaomanikke motiveerib oma sõna pidama ettemaks, mida metsakasvataja taimede tellijalt küsib.

Raivo Kooli sõnul hakkas ta ettemaksu küsima, kui 2013. aasta kevadel juhtus tal nii, et ükski taimede ettetellija ei tulnud kaubale järele. See aga tähendas, et talle jäi kevadel kätte ümmar­guselt 60 000 männitaime, sellest suurem osa õnnestus tal siiski hil­jem realiseerida.

Kool nendib, et ettemaksu küsib ta alles kevadel, aprillis, kui on selge, kuidas taimed talve üle elasid ja kas ta saab tellimused kindlasti täita.

Erametsaomanik saab metsa uuendamiseks ka toetust taot­leda.

Metsakultiveerimismaterjali soetamisel on toetuse määr kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 35 senti laialehise lehtpuuliigi ning 16 senti teiste metsapuuliikide taime kohta.

Toetust makstakse ka maa­pinna ettevalmistamiseks, metsaistutustöödeks ja kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hool­damiseks.

Nõudlus kasvas

• Aastaraamatu Mets 2013 andmetel suurenes kultiveerimishuvi ja seega ka taimenõudlus 2012. aastal. Võrreldes 2011. aastaga kulti­veeriti siis 5,5 miljonit taime enam.

• Võrreldes 2011. aastaga toodi taimepuuduse leevendamiseks sisse ka senisest kolm korda enam metsakultiveerimiseks sobivaid taimi. Rohkem istutati Läti ja Leedu päritolu kuusetaimi, vähemal määral Valgevene päritolu kuusetaimi ning Läti päritolu männi-ja kasetaimi.

• Kõige enam toodi sisse paljasjuurseid kuuseistikuid, mis moodusta­sid sissetoodud taimedest 98%.

• Suurenenud on sügisene taimeturustus: kui 2011 sügisel müüdi 0,9 miljonit taime, siis 2012 sügisel 1,7 miljonit.

• 2013. aastal istutas RMK kokku 18,4 miljonit taime. Noorendike rajamiseks kulus üle 14 miljoni taime. Kõige rohkem istutati riigi­metsa noorendike rajamisel mändi (50,5%) ja (kuuske 44,6%).

• Erametsas kasutatud taimede arvu kohta keskkonnaagentuuril andmed puuduvad.

Metsataimede kasvatajad ühinesid erialaliiduks

Eesti metsataimede kasvatajad asutasid oktoobri lõpus mittetulun­dusühingu Eesti Metsataimetootjate Liit.

MTÜ juhatuse liikme Lehar Lindre sõnul on liidu peamine ees­märk koondada ühingusse Eestis metsataimede kasvatamisega tege­levad eraettevõtjad, kes omavad vastavat tegevusluba ja tootmisvahendeid ning kasvatavad Eesti met­sade uuendamiseks sobivaid met­sataimi Eesti päritolu seemnetest.

„Keskkonnaaspektist lähtuvalt on ühingu eesmärgiks propagee­rida ja edendada Eesti metsaoma­nike seas Eesti päritolu algmaterja­list Eestis toodetud metsakultiveerimismaterjali senisest laialdase­mat kasutust, millega toetatakse omakorda Eesti metsanduse jätkusuutlikku ja säästvat arengut ning Eesti metsade genofondi säili­mist," selgitab Lindre.

Samuti on liidu üheks eesmär­giks aidata liidu liikmeid metsatai­mede tootmisega seotud võima­like probleemide lahendamisel.

Liit propageerib metsataime-tootjate seas ka paremat ühiste­gevust, mille alla kuulub toodangu reklaam ja selle õige kasu­tus metsade uuendamisel.

Hetkel katavad liidu liikmed Eesti erataimlates kasvatatud Eesti päritolu metsataimede tootmis­mahu turuosast ligikaudu 60%.

Kristiina Viiron, 11.11.2014, Eesti Päevaleht (erileht), lk 2-3. 

 

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/