Piimahinna languse aitab üle elada ühistegevus

Piimahinna languse aitab üle elada ühistegevus

Piimaliitri varumishind, mis veebruaris 32-33 sendi piires püsis, on langenud 30 sendini ja allapoolegi. Tootjad pea­vad hinnalangust suuresti majanduslikuks paratamatu­seks ning paljud loodavad, et ühistegevus loob ka praegus­tes oludes piima müümiseks paremad võimalused.

Palamuse valla põlluma­jandusettevõtte, aktsiaseltsi Evemar juhataja Mati Evert nentis, et piimahinna langus ajas neil arvestused piisavalt sassi. "Aasta algul tehtud prog­noosid ei pruugi paika pidada. Kesisemaks jäävad võima­lused vanade aukude lappi­miseks ja investeerimisteks. Nii on märksa raskem teha ka väiksemaid remonditöid," tunnistas ta.

Kaks hoopi korraga

Everti sõnul müüb Evemar keskmiselt kuus tonni piima päevas ja saab 30,07 senti liitri eest, mis on kolme sendi võrra vähem kui mullu. "Piima müü­me Valio Laeva meiereile, kust raha kokkulepitud tähtajaks kätte saame. Maksmist ei tule telefonitsi meelde tuletada," ütles ta, lisades, et piima hind Eestis sõltub suuresti hinda­dest maailmaturul.

"Piimahinna langus osutus tõsiseks hoobiks põllumajan­dusele. Praegustes oludes on väga raske saada kasumit ja hea, kui ots otsaga kokku tuled," ütles 900-pealise piima­karjaga Viljandimaa firma Kõo Agro juhtaja Hendrik Allsaar, kes on ka Jõgeva Tootjate Lu­du juhatuse ja nõukogu liige. "Enamvähem normaalseks võiks pidada, kui põllumees liitri piima eest 32 või 33 senti saaks," lausus põllumees, kes möödunud sajandi üheksa­kümnendate algul ka Põltsa­maa piimaühistut on juhtinud.

"Põllumehed hakkavad nüüd sagedamini pankade uksi kulu­tama, veelgi raskendab meie olukorda asjaolu, et toetuste maksmine lükati kevadelt sügisele. Nii tuli kaks hoopi korraga," ütles Allsaar.

Ka Kõo Agro müüb piima Laeva meiereisse, ettevõtte maksekultuuriga võib igati rahul olla.

Aktsiaseltsi Pajusi ABF juha­taja Lembit Paali hinnangul on piima varumishinna tõusud ja langused paratamatud majan­dusprotsessid. Probleemist liiga häälekal toonil märku andmist ei pea ta aga kõige mõistlikumaks. "Mulle on pisut arusaamatu, et piimahinna languse teemale sedavõrd suurt tähelepanu pööratakse. Mõnestki ajaleheartiklist jääb mulje, nagu oleks tegemist millegi enneolematuga. Nii pälvime aga pankadelt tee­nimatut tähelepanu, mille tagajärjel raskeneb laenude saamine, taotlusi hakatakse konservatiivsemalt läbi vaata­ma," tõdes ta.

Liigse paanikata

Paal leidis, et piima hinnast rääkides tuleks silmas pidada ennekõike aasta keskmist, ning vaatama, kui palju põllumehele aasta lõpuks raha kätte jääb.

"Põllumehed on aga sageli harjunud oma raskustest ava­likkusele kõva häälega märku andma, sest küllap loodetak­se, et riik ja ühiskond appi tulevad," lausus Pajusi kandi põllumajandusjuht.

Lembit Paali sõnul huvitub piima kokkuostja eelkõige stabiilsest kvaliteedist. Pare­mini toimib koostöö püsivate partneritega, kellega on ka kindlam tunne kokkuleppeid sõlmida.

"Nii on ka põllumeeste jaoks suur pluss turustada piima üheskoos, selleks moodustatud ühistute kaudu. See tekitab pi­kemaajalised kohustused, kuid tagab ühtlasi tootjale paremad tingimused," nentis Paal.

Jaan Lukas, Vooremaa (31.05.2012)

2012-06-01T10:00:00+00:00 Reede, 1. juuni, 2012|Uudised|