Piimaühistud: kuhu edasi?

Piimaühistud: kuhu edasi?

Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek.

Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Piimatootjate Koostöökogu) kogemusele toetudes, et ühistegevus on parandanud piimatootjate elu. Praegu haldavad piimandusühistud hinnanguliselt 80% Eesti toorpiimast ja suunavad selle sinna, kuhu majanduslikult kasulikum. On peetud ka ühistutevahelisi plaane oma piimakombinaadi rajamiseks.

Kas võib öelda, et katusühistu EPIKO loomine 2008. aastal on üks põhjusi, miks ise hakkama saada sooviva Eesti põllumehe tahe ühiselt tegutseda on kasvanud?

2008. aastal langesid nii piima- kui muude põllumajandussaaduste hinnad. Sektor läks sügavalt miinusesse, hakati loomade arvukust vähendama ning farmerid hakkasid tõsiselt muretsema piimatootmise perspektiivi üle. Keerukas majandusseis lõi selge arusaama sellest, et tootjad on killustunud ning olemasolevad ühistud on suhteliselt väikesed ja nõrgad turujõu meelevallas.

Et parandada tootjate majandusseisu ja tagada oma tegevusele jätkusuutlikkus, oli vaja suuremat koostööd ehk jõudu, seismaks oma huvide eest. Teadvustati selgelt põllumajanduslike ühistute nõrka turujõudu toorme ja valmistoodangu müügil.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest

 

2013-02-22T10:00:00+00:00 Reede, 22. veebruar, 2013|Uudised|