Pikk ja soe sügis soosis põllumehi

Pikk ja soe sügis soosis põllumehi

Põllumehed võivad rahuliku südamega talvele vastu minna: põllud on koristatud, saagid salves ja taliviljad külvatud. Vaid kokkuostuhinnad jätavad soovida.

OÜ Loisu-Agro juht Rein Janno ütles, et sügistööd on selleks aastaks tõepoolest lõpetatud. Taliviljakülv on tema sõnul juba unustatud. Osaühing külvas sel sügisel maha 60 hektarit rapsi ja 100 hektari ringis talinisu. «Põllud on ilusad, viljad kenasti tärganud, sooja sügise tõttu kasvavad ehk isegi liiga jõudsalt,» sõnas põllumees.

Suvi oli tema sõnul ilus, kuigi vihma jäi kohati väheseks. Juuni alguses oli väike põud ka, kuid koristusperiood oli Janno arvates sel aastal lausa ideaalilähedane. Kuivatuskulud olid eelmise aasta vihmase sügisega võrreldes tema sõnul olematud.

Teraviljasaakidega jäi põllumees samuti rahule. Suvinisu andis saaki 4–4,5 tonni hektarilt, suviraps jäi veidi kehvemaks ja selle saagikuseks kujunes kusagil pooleteise tonni ringis. «Taimekaitsevahendid ei mõjunud nii nagu lootsin, umbrohtu tuli rapsile sisse,» rääkis mees. Eelmisel sügisel ta talirapsi ei külvanudki, kuna vihmane sügis seda ei võimaldanud.

Müügihinnad panevad kukalt kratsima

Teravilja kokkuostuhindadega põllumees väga rahul ei ole. «Need on sel aastal palju väiksemad kui eelmisel sügisel. Kulud saavad küll kaetud, kuid kasum jääb napiks,» nentis Janno.

Taheva valla Punda talu peremees, Hargla seemneühistu juht Uno Teemägi ütles, et sügistööd on enamuses lõpetatud, jäänud on veel sügiskünd, mis peagi tehtud saab. «Vahepeal tegelesin looduslike puisniitude korrastamisega, sinna läks aeg ära,» täpsustas ta.

Selle aasta suve ega sügise üle maakonna vanim tegevpõllumees ei nurisenud.

«Kevadel, kui teravili tärkas, oleks võinud vihma rohkem tulla ja pärast jaanipäeva oli ka üks kuivem periood. Koristusaeg oli aga väga soodne,» sõnas ta. Enda sõnutsi on ta ka saagiga enam-vähem rahul, ehk ainult talinisu, mille saagikus jäi alla kolme tonni hektarilt, jäänud loodetust kehvemaks.

«Talv tekitas taliviljapõllul kahjustusi, ümberkülvi ma kevadel väga ei teinud,» põhjendas Teemägi kehvemat talinisu saaki. Rapsi sai ta hektarilt kahe tonni jagu ning otra ja suvinisu nelja-viie tonni vahel.

Sangaste valla Vaariku talu perenaine Maia Teder kinnitas, et ka neil on sügistööd lõpetanud. «Kõik maad on randaalitud ja kemikaalid pandud. Talinisu, mida külvasime 28 hektarile, on väga ilusasti kasvama läinud,» rääkis ta.

Perenaise sõnul jäi ta teraviljasaakidega rahule. Oder andis välja 4,5 tonni hektarilt, kaer üle viie tonni. Loodetust veidi kehvemaks jäi raps ja talinisu. Kartulit, mida talu kasvatab enda tarbeks ja ka müügiks, saadi üle 20 tonni hektarilt.

Nagu Rein Jannogi, tundis ka Teder muret teravilja praeguste müügihindade pärast. «Hinnad on eelmisest aastast madalamad. Mul ongi praegu üle poole saagist lukku panemata (müügihind fikseerimata – S. L.). Ootan paremaid kokkuostuhindu,» rääkis Teder.

Et aga talvele vastu minna laetud akudega, naasis Tederite pere just möödunud laupäeval Türgist. «Veetsime seal abikaasa ja tütre perega nädal aega ja veendusime, et maailm on ikka väike. Nimelt kohtusime seal mitme Valgamaa inimesega,» nentis Teder.

Haruldane sügis

Kordaläinuks pidas saagiaastat ka Valgamaa põllumeeste juht Jaan Bachmann. «Suvel oli nii sooja kui niiskust. Sellist pikka ja sooja sügist ei mäletagi. Kes vähegi tööd teha on tahtnud, sai saagi kätte ja sügistööd korralikult tehtud,» sõnas Bachmann.

Kevade hakul ennustati väga hilist ja külma kevadet ning arvati, et põllumehed saavad põllule paar nädalat tavalisest hiljem. Tegelikult nii ei läinud ning juba 24. aprilli paiku olid masinad põllul.

«Maisil oli sel aastal ideaalne kasvuaeg ja kerkis teine päris võimsaks. Piimatootmises on maisisilo aga olulise tähtsusega,» ütles põllumeeste juht. Söödavarujatel jäi ehk kolmas niide veidi kesiseks, kuid kokkuvõttes oli Bachmanni meelest tegu selleski mõttes hea aastaga.

Bachmanni sõnul jäi teraviljasaagikus punkrikaalus ehk eelmisele aastale alla, kuid väikesed kuivatuskaod andsid lõpptulemusena aidakaalus sama tulemuse. «Neid kulusid ei anna eelmise aasta vihmase koristusperioodiga võrreldagi,» nentis ta.

Sügis on ehk siiani veidi kuiv olnud, kuid taliviljad on kenasti tärganud ja põllud ilusad. «Sel aastal ei ole maakonnas ühtegi pehmet põldu, kuhu masinatega peale minna ei saa. Sügiskünnid on osal põllumeestel veel lõpetamisel, kuid enamus on töödega ühele poole saanud,» nentis Bachmann. Taevaluugid on avanenud ning loodetavalt saab janune maa enne külma tulekut oma veevajaduse rahuldatud.

Sirje Lemmik
Valgamaalane, 29.10.2013

 

2013-10-29T10:00:00+00:00Teisipäev, 29. oktoober, 2013|Uudised|