Plastijäätmete töötleja leidis niši hobumajanduses

Plastijäätmete töötleja leidis niši hobumajanduses

Euroopas on umbes kuus miljonit hobust, igal hobusel on latter, millele kulub vähemalt 50 meetrit punnlauda, see teeb kokku 300 miljonit meetrit ehk rohkem kui seitse tiiru ümber maakera.

Need arvud tõotavad tööd ja turgu Mäos utiilsetest plastijäätmetest ehitusmaterjale tootvale osaühingule Rexest Grupp.

Kui 2009. aastal asutatud ettevõte plaanis algul toota segaplastisulamist üldehituses kasutatavaid plaate ja talasid, siis praegu moodustab Mäo tehase toodangust 80 protsenti hoopis punnlaud, mis läheb hobuselatrite vahelaudistesse.

«Hobune armastab puitu närida, aga et ta uriin imbub puitu, siis on hobusel oht oma jääksoolade tõttu haigestuda,» selgitas Rexest Grupi juhatuse liige Andrus Valdmaa. «Plastist punnlaudadest latrites on hobused tervemad, lisaks on see pikas perspektiivis odavam, sest selle eluiga on puidust vähemalt kümme korda pikem.»

Hobuehitistes kasutatav punnlaud rändab Mäost peamiselt Soome, Rootsi, Taani ja Inglismaale.

Neis mitmes toodetakse samuti plastijäätmetest profiile, aga Rexest Grupi materjalil, mille firma juhid on nimetanud plastrexiks, on teiste ees eeliseid.

Kõige suurem erinevus tuleneb tootmisprotsessist: Rexest Grupp on välja töötanud meetodi, millega saab kokku ekstrudeerida erinevate omadustega plaste, valmistoode on seest poorne ja kerge, sileda pinnaga.

Peale selle saab Mäost tellida detaile kas või millimeetrise täpsusega, teised tootjad pakuvad vaid kindlas mõõdus valmisdetaile.

Ettevõtte kogutoodangust viiendiku annavad valmistooted – lille- ja kasvatuskastid, prügimajad, liivakastid, aiamööbel – ning muud ehitusprofiilid peale punnlaua.

Plastrexist postid on nõutud materjal näiteks terrassiehituses, sest erinevalt puidust kannatavad need niiskust ega lähe maapinnaga kokku puutudes mädanema.

Praegu käib ettevõttes uue tootmisliini ehitus, sellelt hakkab tulema tulevikutoode – sooneline terrassilaud. «Sellest saab meie uus müügiartikkel ja nii palju kui infot oleme kogunud, võiks terrassilaua turg olla sama suur kui punnlaual,» selgitas juhatuse liige Aivo Käsnar.

Samal ajal käivad läbirääkimised Soomes jäätmekonteinereid tootva ettevõttega, kes on kätte saanud õhukese profiili näidised. Kui koostöö saab alguse, annab see Mäo tehasele rohkem tööd ka talveajaks, mil hobuehitisi ei rajata.

Mäo tehas annab praegu tööd 13 inimesele. Rexest Grupi ja Väätsa Prügila ühisettevõttes Väätsa Plast, mis valmistab liigiti kogutud plastpakenditest plastihelbeid ja annab Rexest Grupi vajaminevast toorainest 70 protsenti, töötab neli inimest.

Veel sel aastal võib ettevõte luua uusi töökohti, sest praegu käivad läbirääkimised Mäo Investiga uue tootmishoone ehitamiseks.

Uus hoone kerkib Mäo tööstusküla keskele, see mahutab rohkem tootmisliine ja võimaldab senise toodangumahu – tuhat tonni aastas – kahekordistada.

Toorainepuudust Rexest Grupil karta ei ole. «Väätsa Plast garanteerib meile 2500 tonni tooret aastas, aga Eestis tekib aastas plastijäätmeid umbes 70 000 tonni,» kinnitas Andrus Valdmaa.

KOMMENTAAR

Kristjan Lepp

Cheval HBT OÜ juht
Ehitame hobusetalle nii Eestis kui Soomes ja Rexest Grupiga on meil tihe koostöö: kasutame nende plastiklauda hobuselatrite metallkonstruktsioonide täiteks.
Kuigi osa talliomanikke hoiab veel puidust kinni, kasutatakse plastikprofiili maailmas aina rohkem. Turg on suur ja need, kes kasutavad tallis puitu, peavad hakkama seda varsti välja vahetama, sest hobused närivad puidu ära. Mõistlik oleks neil eelistada plastikprofiili. See on küll kallim, aga seda ei pea iga paari aasta tagant välja vahetama.

Anu Bollverk, Järva Teataja

2012-06-05T10:00:00+00:00Teisipäev, 5. juuni, 2012|Uudised|