Polli õunad teevad Poola omadele silmad ette

Polli õunad teevad Poola omadele silmad ette

Soe ja kuiv sügis võimaldas Polli aiandusuuringute keskusel õunad hoidlasse koguda juba septembri lõpuks ning saagi suuruseks kujunes 7080 tonni.

Keskuse juhataja kohusetäitja teadur Kersti Kahu nentis, et kui enamikus Kesk- ja Lõuna-Eesti aedades on õunasaak olnud väga hea, siis Pollis jäi see alla keskmise. «Meie keskuse põhieesmärk ei olegi aga suurt saaki saada, vaid eri sorte uurida ja katsetada,» rõhutas ta.

Õunamahl ja maiustused

Kahu sõnul on Pollis kollektsioon- ja seemikute aiad, kust tulevad uued sordikandidaadid, ning need ei kanna nii hästi kui spetsiaalselt tootmiseks rajatud. Tänavu oli saak mõnes aias suurepärane, mõnes aga mannetu. See-eest moodustasid rohkem kui poole saagist korralikud, esimese klassi õunad.

Suvi- ja sügisõunu on Kersti Kahu ütlemist mööda juba üksjagu ka müüdud. Enamik on hoidlas, kus on ideaalsed säilitamistingimused: on võimalik hoida madalat temperatuuri ja gaasilist keskkonda. Talisorte saab tänu sellele realiseerida tõenäoliselt veel veebruarikuuski.

Kehvema kvaliteediga väiksemad õunad tehakse Polli tootearenduskeskuses mahlaks ning mitmesugusteks maiustusteks. «Suures koguses müüme õunu kahele hulgilaole, kes need omakorda kaubanduskettidesse edasi paiskavad,» märkis Kersti Kahu.

Sellest aastast võib Polli õunu ja mahla leida ka aianduskeskusest Hortes, kes juba kuu aega müüb neid koos aiandusliiduga väljatöötatud kodumaisus- ja kvaliteedimärgi «Eestis kasvatatud» all. «Eesmärgiks on Eesti tooteid paremini välja reklaamida, et linnainimene neid märkaks ja osta teaks,» selgitas Kahu.

Oma kaupa uuendab Polli Horteses nädala-poolteise järel.

Põhja pool saak ikaldus

Kersti Kahu tõdes, et Lõuna-Eesti õunad on Tallinnas tänavu hinnas, sest Põhja-Eestis jäi saak kasinaks ja mõnigi koduaed suisa tühjaks. Pollis oli tänu kuivale ilmale vähe ka õunapuu-kärntõbe, mis tihtipeale kõvasti aedu kimbutab ja vilju rikub.

«Mahekatsetes pritsisime puid mahepreperaatidega vaid kaks korda, sellest hoolimata piirdus nakatunud õunte määr sordist olenevalt 10—20 protsendiga. Mahedalt kasvatades on see väga hea tulemus,» rõõmustas teadur.

Eestist tervikuna kõneldes tõi Kersti Kahu kuiva aasta trumbina välja selle, et kui mullu leiti esimest korda mitu viljapuu-bakterpõletiku kollet ja hulk istandusi tuli hävitada, siis tänavu ühtki nakatunud aeda ei täheldatud.

Polli aedades esines tänavu kahjustajatest ainult veidi teise põlvkonna õunamähkurit nooremate aedade hilisematel sortidel, mida sai vähem pritsitud.

Poola omadest tervislikumad

Praegu on Polli hoidla tulvil isuäratava välimusega eri sorti õunu. Kersti Kahu ütlemist mööda on need kõik väga head ja tervislikud. «Lõunapoolsetest riikidest sissetoodavate õuntega võrreldes on neid kindlasti märksa vähem pritsitud ja et meie kliimas on kahjustajaid vähem, ei ole meil ka kasutatavate preparaatide hulk nii suur. Meie õuntes on taimekaitsevahendite jääkide sisaldus lubatust enamasti tublisti väiksem.»

Kahu soovitas igal juhul eelistada eestimaiseid õunu, sest siinne kasvataja vastutab oma kauba eest. Teiseks ei tule näiteks Poolast tihti esmaklassilisi, vaid teise sordi õunu. Need on kas väga suured või sorteerimata viljad, mis koduselt turult üle jäävad.

«Seda, et sealsed õunad üldse ei kõlbaks, ma muidugi ei ütle,» lisas Kahu.

Kodumaist kraami napib

Paraku ei jagu Eesti õunu meie poodidesse kuigi palju. Statistika kohaselt on Eesti kaubanduses müüdavatest marjadest ja puuviljadest kodumaiseid pelgalt 10—15 protsenti.

Kersti Kahu sõnutsi on põllumajandusministeerium teinud kodumaiste marjade ja puuviljade osatähtsuse suurendamiseks tõhusat eeltööd. Praegu koostatakse aastateks 2014—2020 aianduse arengukava, kuhu saab kirja hulk meetmeid ja toetusi, mis aitaksid Eestis puuvilja- ja marjakasvatust teiste liikmesriikide omaga võrreldavale tasemele viia. Muu hulgas hõlmab see turustamist, mis Eesti väiksuse tõttu on keerulisevõitu.

Õnneks on Eestis viimastel aastatel hulk tootmisaedu rajatud. Istutatud on nii õuna- ja pirnipuid kui sõstrapõõsaid. Suuri istikutellimusi on täitnud ka Polli keskus.

«Viimase aja märksõna on «eristumine» ja istikuid maha pannes mõeldakse väga täpselt lõpptoodangule. Näiteks on osa aedu rajatud üksnes spetsiaalsete sortidega, millest saaks hiljem siidrit valmistada. Mõnesse aeda istutatakse aga just niisugused pirnid, millest tahetakse hiljem teha glögisid ja smuutisid.»

Töö oli kiire ja korralik

Tänavuse saagikoristuse kohta ütles Kersti Kahu, et koos traktoristidega oli rakkes viis-kuus keskuse töötajat. Tõhus abi tuli sihtasutuselt Innove: 20-le projektis «Osav mulk on aia kuningas» osalejale oli õunakorjamine üks praktikaosa. Kaks nädalat oli abis ka neli mullu samas projektis kaasateinud naist ning aeg-ajalt veel mõni Seedri puukooli töötaja.

Ilm oli ilus ning töö kiire ja korralik. Vilju asuti noppima augusti viimastel päevadel ja viimased said hoidlasse septembri lõpul.

Kõige rohkem kasvab Polli keskuse aedades «Talvenaudingut», mille saak oli nagu enamasti ikka väga hea. Samuti on populaarsed «Koit», «Lembitu», «Alesja», «Krista», «Liivika» ja Leedu päritolu «Auksis».

Eestis üldiselt on Kersti Kahu sõnul «Auksise» kõrval populaarne «Zarja Alatau» ja endiselt on hinnas «Krügeri tuviõun».

Uuematest Polli sortidest soovitas Kahu esimese hooga «Kristat», «Katret» ja «Liivikat». Eraldi kiitis ta «Liivikat», mis meenutab maitselt «Kuldrenetti», ent mille vili on suurem, atraktiivsem ja säilib märksa kauem. Vanematest sortidest on Kahu kogemust mööda endiselt hinnas «Tiina».

Lõpetuseks toonitas Kersti Kahu, et aiapidajad oma õunapuid kindlasti veel kastaksid, sest nii suvi kui sügis on olnud kuivad ja see võib eriti just noorematele ja väiksema juurestikuga puudele ohtu tähendada. «Kui vihma jääbki napiks, võib lumeta suur külm olla aedadele katastroofiline.»

Egon Valdaru
Sakala, 16.10.2013

 

 

2013-10-16T10:00:00+00:00Kolmapäev, 16. oktoober, 2013|Uudised|