Avaldatud: 19. juuni 2013Kategooriad: Uudised

Leetva on väike küla Vändra metsade taga, mis sai tuntuks mitte laulusse pandud vana karu mahalaskmise, vaid üleriigilise tunnustuse pälvinud maaparandusühistuga.

Keskkonnasõbraliku maaparanduse konkursile esitas Leetva objekti põllumajandusameti Pärnu kontor ja tulemus oli esikoht parima põllu- või maakuivenduse kategoorias. Eesti maaparandajate seltsi, põllumajandusministeeriumi, põllumajandusameti ja maamajanduse infokeskuse otsustajate kaalukausi kallutas Pärnumaa kasuks mahukas töö, millega korrastati 420 hektaril põllu- ja metsamaal maaprandussüsteeme. Kiidusõnu pälvisid kaasautoridki, objekti projekteerija AS Kobras ja ehitaja AS Zebra. Tööde maksumus oli 301 786 eurot, sellest Eesti maaelu arengukava meetmest saadud toetus 271 607 eurot.

Võsa maha, kraavid järele

“Esimene asi objektil oli võsa- ja metsaraie,” räägib MTÜ Leetva Maaparandusühistu juhatuse liige Mihkel Jürisson. “Teed olid siin läbimatud ja suured tiigid põllu peal, siinkandis on rasked savimaad, vesi valgub sellest läbi sentimeeter ööpäevas ja nõukaajal, 30 aastat tagasi tehtud maaparandusega ei jäetud siia praktiliselt ühtegi kraavi. Kõik oli drenaažkuivenduse peale ehitatud ja kõrgustega pandi mööda.”

Aastat viis tagasi leidsid Leetva kandi maa- ja metsaomanikud, et nii enam edasi majandada ei saa. Kolm ettevõtjat läks maaparandusühistu moodustamise jutuga Pärnu, kaasas 17 kinnistuomanikku ja tulemuseks on terviklikult rajatud kuivendussüsteemid, korralikud kruuskattega ühendusteed, sügavad ja puhtad kraavid, tuletõrje veevõtukoht, uuendatud truubid.

Arvude keeles on objektil 295 hektarit põllumaad ja 127 hektarit metsamaad, rekonstrueeritud 1,2 kilomeetrit ja uuendatud 1,7 kilomeetrit maaparandussüsteeme teenindavaid kruuskattega teid, kuivendatud põllumaale rajatud 129 hektari ulatuses seadedrenaaži.

“Objekt valmis eelmise aasta sügisel, ehitas maakonna oma firma, Zebra, põllumehed ei jõudnud siin sügiskündi teha, nüüd peale jaani hakkavad uut külvipinda ette valmistama,” seletab Mihkel Jürisson, kelle enda põllu- ja metsamaa jääb samuti kõnealusele maaparandatud objektile.

Uudsed lahendused

Seadedrenaaži ehitamisel on kasutatud uudse lahendusena kaevude tähistusi, kaugele paistvaid punaseid lipukesi ja kaevude ülemisele rõngale on tõmmatud punane värviring, et need igal ajal kaugele näha oleks.

“Paljud kaevud on pool meetrit maapinnast kõrgemal, aga kõrge rohu seest ei paista need kiirete põllutööde ajal välja ja võidakse traktoriga pikali sõita. Siis tekibki probleem, et kaaned on maas ja pinnas võib sinna sisse minna,” selgitab ühistu eestvedaja kaugele silma paistvaid rajatisi suurtel pindadel.

Jürisson räägib, et eesvoolud olid 20–30 aastaga umbe kasvanud ja setet täis, neid ei olnud puhastatud, kuid metsamehena teab ta veel üht põhjust, miks vesi kraave pidi voolama ei pääsenud.

“Metsa on vaja alati ligi pääseda ja kui truupi ei ole, pannakse kraav talvel puid ja oksi täis, aga kui tahad neid pärast langi raiumist sealt välja tõsta, on need jäätunud, neid ei saa kätte ja hiljem hakkab põhja kinnijäänud risu sinna soga juurde korjama ja ongi ummistus, pika aja peale juhtubki, et vesi ei jookse enam mööda kraave, vaid on põldude peal ja metsa all,” seletab ta.

Objekti maksumusest omaosaluse ehk kümne protsendi kokkusaamine ei läinud kergelt, kuid ükski juhatuse liikmeist ei pidanud selleks Jürissoni sõnutsi maja pangale pantima või suurlaenu võtma. Oluline oli riigi kaudu saadud toetus, 90 protsenti objekti maksumusest. Ühistul on kohustus hoida korras eesvoolud ja kraavid puhtad.

Huvi, soov ja tahtmine

Põllumajandusameti Pärnu keskuse juhataja asetäitja Jaak Isand nendib, et kõik omal ajal ehitatud maaparandussüsteemid on suhteliselt vanad ja vajavad korrastamist. See on üks põhjusi, miks meie maastikku ilmestavad lume minnes ja suvesadude ajal põllujärved, kus ujuvad luiged või liuglevad kajakad, kuid põllupidajale tähendab see raisku läinud hektareid ja sellevõrra vähem tulu.

Pärnumaal on kuivendussüsteeme põllu- ja metsamaal 210 259 hektarit, era-, põllu- ja metsamaal on maaparandussüsteemide korrashoidmine omaniku kohustus, riigimetsade eest kannab hoolt RMK ja riik korraldab suurte kraavide korrashoiu. Pärnumaal on selliseid niinimetatud riigikraave 824 kilomeetrit, eraldatud rahaga saab aastas korda teha 30 kilomeetrit.

Põllumajandusametist vaadates on maaparanduühistute kõrval teine suurem maaparandussüsteemide korrastaja RMK, riigimetsas korrastatakse olemasolevaid süsteeme ja tempo on selline, et aastas suudetakse Pärnumaal korda teha keskeltläbi 1000 hektarit metsa ja rajada 10–15 kilomeetrit metsateid.

“Põllul, millest maaharijale kasu on, toimib veel MAK (maaelu arengukava – toim) meede 1.8 põllu- ja metsamaade korrashoiuks ja kõige tulusam on seda teha ühistu kaudu,” seletab Jaak Isand.

Öeldut põhjendab ta sellega, et maaparandussüsteemid on suured ja eesvoolud pikad, ühel maaharijal ei ole terve kuivendussüsteemi suurusi põlde käes ja ühiselt on neid parem korda teha seda enam, et ühistulist tegevust on riik toetanud 90 protsendi ulatuses tööde maksumusest. Kas edaspidigi, selgub Euroopa Liidu uue rahastusperioodi tingimustest.

“Pärnumaal on 34 maaparandusühistut, kõige rohkem, 13, Vändra vallas, maaparandusühistu on süsteemipõhine, väikseim ühistu on üks maaparandussüsteem ja ühistu peab haarama ala, mida saab tervikuna korda teha,” selgitab maakonna maaparandusjuht.

Ühistu eelised ja raha

Kuidas omaaegsed riigi raha eest ja plaanimajanduse ajal rajatud dreenid maa sees jooksevad, kus on kollektorid ja kust läheb süsteemi piir, ei pruugi maaomanikud teada. Ühistu rajamise mõtte mõlgutajad saavad moodustamiseks vajaliku õiendi ja kaardimaterjali olemasolevate maaparandussüsteemide kohta põllumajandusameti Pärnu keskusest. Demokraatia ehk valdava enamuse poolthääled ei määra maaparandusühistu loomisel midagi, ühistu tegemisel saab otsustavaks juba kolmandiku põllu- või metsamaa pindala või kolmandiku eesvoolu pikkuse omanikest, ülejäänud on sundliikmed, sest kuivendussüsteemid töötavad vaid tervikuna.

Aastatel 2007–2012 on Pärnumaal esitanud maaparandustoetuse taotluse 64 ja saanud jaatava vastuse 49 taotlejat. PRIA hindab kõik laekunud taotlused ja teeb rahastamise otsuse saadud hindepunktide alusel.

Kui Pärnumaal kõik toetuse saanud objektid valmis ehitatakse, saab MAKi meede 1.8 raames korrastatud üle 10 000 hektari põllu- ja metsakuivendust.

Põhilised investeeringutoetuse taotlejad on olnud maaparandusühistud.

“Praktika näitab, et ühistust saab asja seal, kus on aktiivsed energilised eestvedajad, ühistu moodustamist võivad takistada teadmatus vajadusest ja võimalustest, omaosaluse katmine, arusaamade lahknevused,” ütleb Jaak Isand. “Enamik tehtud objektidest on viksid ja viisakad, Leetva puhul on tegu suhteliselt raske objektiga, mis hõlmab nii põllu- kui metsakuivendust, teede rekonstrueerimist ja uuendamist. Kasutatud on mõningaid uusi lahendusi, näiteks seadedrenaaži reguleeritavad suudmed, kaevregulaatorid ja kaevude tähised, mida teistel objektidel ei ole.”

Jaanini jõudnud aastal on lõpetamisel mitu maaparandusobjekti, valdavalt Massiaru ja Tali kandis.

Maaparandusühistud

Pärnumaal on moodustatud 34 maaparandusühistut, mille tegevuspiirkonda jääb 14 929 hektarit maad. Liikmeid on 896, neist 129 juriidilised isikud ja üks kohalik omavalitsus.

* Are vald, 1: MTÜ Lepplaane Maaparandusühistu.

* Audru vald, 1: MTÜ Papsaare Maaparandusühistu.

* Häädemeeste vald, 6: Suuremetsa ja Laasipõllu maaparandusühistu, MTÜd Tuuba, Uuemaa, Urissaare ja Kabli Maaparandusühistu.

* Koonga vald, 3: MTÜ Tarva Maaparandusühistu, Jänistvere ja Hansu maaparandusühistu.

* Saarde vald, 5: Saarejärve maaparandusühistu, MTÜd Sossemetsa, Tuuliku, Vahtra ja Pihke Maaparandusühistu

* Sauga vald, 1: MTÜ Kiisa Maaparandusühistu.

* Tahkuranna vald, 1: Marina maaparandusühistu.

* Tori vald, 1: MTÜ Selja Maaparandusühistu.

* Tori ja Paikuse vald, 1: MTÜ Vabriku Maaparandusühistu.

* Tõstamaa vald, 1: Maria maaparandusühistu.

* Vändra vald, 13: MTÜd Vändra, Loiduma, Kadjaste, Mädara, Karjasoo, Kiesa ja Leetva Maaparandusühistu, Kobra, Rahkama, Kessi, Veskisoo, Soosilla ja Võidula maaparandusühistu.

Andmed: põllumajandusamet

Maaparandussüsteemid Pärnumaal

Põllumajandusmaa:

* Kuivendussüsteeme 83 879 hektarit (riigis 641 483 hektarit), sellest drenaažkuivendus 81 011 hektarit.

* Kuivendatud haritavat maad on 79 466 hektarit.

Metsamaa:

* Kuivendatud metsamaad 126 381 hektarit, riigis 701 036 hektarit.

Andmed: põllumajandusamet

Silvia Paluoja
Pärnu Postimees, 19.06.2013

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/