Teisipäevasel väetiste ja taimekaitsevahendite infopäeval jäi kõlama lektori Veeve Kaasiku nõuanne, et Eestimaa põllud vajavad lisaks lämmastikule, fosforile ja kaaliumile toiteainena aina enam väävlit.
Hiiumaa nõuandekeskuse korraldatud infopäevale Soera talumuuseumis kogunes kümmekond huvilist, enamik kohalikud põllupidajad.
Lektoriteks olid põllumajandusameti Hiiu keskuse juhataja Helle Aasma ning Saaremaalt kohale tulnud taimekasvatuskonsulent Veeve Kaasik.
Neli tundi kestnud infopäeva pidas Kaasik õnnestunuks: "Huvitav ja kasulik on teada, kuidas teistel ettevõtetel läheb ja tore on näha, et kohalikud põllupidajad üksteisega suhtlevad." Ta lisas: "Sain meeldiva üllatuse osaliseks, sest poleks uskunudki, et Hiiumaal üldse nii suuri põlde leidub.
Tähtis toiteelement
Oma ettekandes ütles Kaasik, et tänapäeval pole fosfori- ja kaaliumipuudus enam nii suur mure, kui väävlipuudus. "Heameel on tõdeda, et põllumajandajad on hakanud järjest rohkem aru saama, et väävel, mida veel hiljuti peeti teisejärguliseks taimetoiteelemendiks, on tähtsuselt tõusmas lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kõrvale ja seda mitte ainult rapsi, vaid ka teraviljapõldudel," ütles Kaasik. Ta selgitas, et varem said taimed suure osa väävlivajadusest rahuldatud õhust saadud ühendite arvelt, kuid praeguseks on need allikad oluliselt vähenenud.
Väävlipuuduse sümptomitest rääkides rõhutas Kaasik, et sageli on raske eristada väävli- ja lämmastikupuudust. "Võiks meelde jätta, et väävlipuudusel muutuvad klorofüllisisalduse vähenemisest heledaks ainult noored lehed, vanemad jäävad roheliseks."
Kaasik soovitas juba esimesel pealtväetamisel anda põllule koos lämmastikuga ka vajalik kogus väävlit.
Veel soovitas ta võtta mullaproove, mille abil saab selgitada mitmeid põllu saagikuse jaoks olulisi näitajaid. Näiteks seda, millised kultuurid sellele põllule kõige enam sobivad, millised muutused mullas toimuvad ning millised on vajalikud väetisekogused.
Mesinikud ei kurda
Aasma, kes andis ülevaate taimekaitsevahenditest, soovitas kõigil põllupidajail end erinevate vahenditega kursis hoida põllumajandusameti kodulehe www.pma.agri.ee kaudu ja selgitas, kuidas pääseda ligi erinevatele nimistutele ja dokumentidele. "Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite loetelu ja nende kasutamise tingimused muutuvad jooksvalt ning on väga tähtis, et põllupidajad peaksid nõutavatest reeglitest kinni," selgitas Aasma.
Ta rõhutas, et taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi etiketile märgitud tingimustel ja jälgida tuleb kulunormi. Keelatud ja ohtlike taimekaitsevahendite nimekirjas on senini Trifluralin, Semeron, Gesagard jt. Samuti on rangelt keelatud pritsida õitsvaid taimi ning valmistada veevõtukoha hooldusalal töölahust.
Väga oluline on teavitada mesinikke taimekaitsevahendite kasutamisest, et hoida ära mesilaste hukkumisi. "Praegu saame öelda, et Hiiumaal on seni hästi läinud, sest ei sel ega ka eelnevatel aastatel pole mesinikelt tulnud ühtki kaebust selle kohta, et tootjate tegevus oleks mesilaste tervist kahjustanud. Arvan, et selle põhjuseks on tootjate ja mesinikevaheline tihe suhtlemine juba seetõttu, et Hiiumaa on väike koht ja ikka teatakse, kes kus mesilasi peab. On ju põllupidajatele tolmendajaid vaja ja tahame ka mett," sõnas Aasma.
Salakaval tuulekaer ja tüütu kapsakoi
Lisaks ettekannete kuulamisele käidi uudistamas Hiiumaa kahe põllupidaja, Toomas Remmelkoore Harju talu ja Viljam Heinma Mereliiva talu põlde.
Heinma omandis on 500 ha maad ning tema põldudel kasvab lisaks teraviljale ja rapsile ka kartul.
Toomas Remmelkoor kasvatab ka teravilja ja rapsi, kokku pisut enam kui 500 ha suurusel maa-alal. Lisaks peab ta paarisadat lihaveist. Põhimurena tõi ta välja, et maad on küll palju, kuid kaks kolmandikku sellest kannatab liigniiskuse all ja üks kolmandik on põuakartlik. "See teeb majandusliku olukorra väga keeruliseks," tõdes Remmelkoor. Vigadena, mis saagikuse alla viivad, nimetas ta teraviljakasvatuse puhul orasheina ja rohkem visuaalse kui saagile mõjuva probleemina tuulekaera, mille levikut on tal õnnestunud ohjes hoida.
"Ma pean vahel auto täitsa kinni ja teen pilti, kui hullus seisus mõned põllud on," ütles Kaasik. "Kui tuulekaeral lastakse kontrolli alt väljuda, läheb tuulekaer mulda – järgmise aasta harimine seda välja tuua ei pruugi, kuid ülejärgmine küll," lisas ta.
Remmelkoor ütles, et umbrohi talle väga suurt peavalu ei valmista, sestpaiselehest suutis ta vabaneda ja ka orashein on suures osas õnnestunud kontrolli alla saada.
Nii Remmelkoore kui Heinma tera viljapõllud said Kaasikult kiitvaid kommentaare. Päris murevaba taimekasvatajate elu siiski pole, sest saagikust ohustavaid tegureid, millega põllupidajatel rinda tuleb pista, on palju. Külastasime kaht Remmelkoore rapsipõldu, millest ühele olid kapsakoid palju kahju teinud. Ka teiselt põllult leidis lähemal vaatlusel koide kahjustusi, kuid need polnud niivõrd ulatuslikud. Kaasik oletas, et põhjuseks võis olla soe ja päkesepaisteline kevad, mis soodustas nende arvukust ja muutis koide rünnaku eriti agressiivseks.
