Mikk Kooser oli kaheaastane, kui ta esimest korda kombaini istus ja pole sest ajast peale vahele jätnud ühtegi viljakoristust. Esialgu isa põlvel, suuremaks sirgudes juba ise rooli keerates. Praeguseks on 28-aastane Kooser põllumeesteühistu Kevili üks nooremaid liikmeid.
Lõuna-Antsu talu noorperemees Mikk Kooser nendib, et veel teismelisenagi ei kujutanud ta end ette põllumehena, mis siis, et isa Rein Kooser oli Lõuna-Antsu talu peremehena heaks eeskujuks. Sõjaväes sattus Kooseri rühmakaaslaseks aga mees, kes töötas Sulbis Roosu talus ning rääkis oma ametist sedavõrd kaasahaaravalt, et sõjaväe lõpuks polnudki Mikk Kooseril enam muud soovi, kui hakata ka ise põllumeheks.
Kooseri meelest on põllumajanduse maine noorte seas märgatavalt paranenud ja isegi need, kes teda koolipoisikesena tögamisi Meremäe traktoristiks kutsusid, vaatavad pigem tunnustavalt. «Vanasti oli põllumees enam-vähem sõimusõna, aga nüüd on see amet au sees, ütles mulle üks minuvanune noor mees, kui ta käis meie põlde kaardistamas. Ma olen temaga nõus,» kõneles Kooser.
Moodne otsekülvik
Võrumaal Meremäe vallas asuvas Lõuna-Antsu talus kasvatatakse enam kui 800 hektaril nisu, otra, hernest, rapsi ja kartulit. Kõige suurem maa-ala on nisu ja odra all, kuid tulusaim on Mikk Kooseri sõnul rapsi kasvatamine. Talu on mitme põlvkonna – isa Rein Kooseri ja kolme poja Miku, Märdi ja Valteri ühistöö.
Lõuna-Antsu talu kuulub kahtlemata uuenduslike hulka. Näiteks sel sügisel sai talu kätte Uus-Meremaalt tellitud moodsa otsekülviku, mis võimaldab vahele jätta põllukündmise ning külvata seemne otse mulda. «See hoiab kõvasti aega ja kütust kokku. Adraga künnad hektari tunnis. Kui sul on 800 hektarit maad, siis kulub sügisel 800 tundi kündmisele. Too otsekülvik on sääne hea aja ja kütuse kokkuhoid,» selgitas Võrumaa mees Kooser.
Põllumajandust pole Mikk Kooser kunagi kõrgkoolis õppinud. Oma peamisteks õpetajateks peab ta internetti, isiklikke katsetusi ja kogemusi ning edukaid viljakasvatajaid vendi Tobrelutse. Just eriti tänu viimastele on Lõuna-Antsu taluski püütud päris palju asju uutmoodi teha.
«Innovatsioon on põllumajanduses väga vajalik,» nentis Mikk Kooser, kuid lisas, et uuenduse sihiks ei tohiks olla lihtsalt soov teha asju teisiti, vaid oluline on praktiline kasu. «Innovatsiooni eesmärk on teha põllumehe elu lihtsamaks. Eriti hea on too tunne, kui lähed põllu peale ja näed, et tuleb ilus saak, ning sa tead, et oled ise selle jaoks midagi õigesti teinud,» jutustas ta.
Kuigi võiks eeldada, et just nooremad on innovaatilisemad põllumehed, sõltub katsetamisjulgus ja avatus uuele Mikk Kooseri arvates ennekõike siiski põllumehe enda omadustest, mitte vanusest. «Ma tean noori, kes ei oska ilma adrata midagi teha. Samas tean vanemaid põllumehi, kes tahavad ja üritavad asju pidevalt kuidagi teistmoodi toimetada,» võrdles Kooser.
Siiski alati pole kasu ka uuendusmeelsusest ning loodusjõudude vastu ei saa, nendib Mikk Kooser. Näiteks tänavused saagid jäid Lõuna-Antsu talus kuivuse tõttu kehvapoolseks. «Meil praktiliselt ei sadanud kaks kuud vihma, aga kui taevast ikka vett ei tule, pole midagi teha. Pilvi ju kohale ei kutsu, ole sa nii uuendusmeelne kui tahes,» rääkis ta iga põllumehe suurimast sõbrast ja vaenlasest – ilmast.
Kevili
Mikk Kooser ei ole suur väetamise pooldaja, kuid ta nendib, et suurpõllumees päris ilma hakkama ei saa. «Minu meelest saavad head saagid tulla ennekõike ikkagi loodusest. Oluline on, et kultuuride järjekorrad oleksid paigas ja kasvatataks ka vahekultuure. See ei ole lahendus, et koguaeg hästi palju väetist panna ja küll siis kasvab. Päris nii ei lähe minu meelest,» lisas ta.
Lõuna-Antsu talu müüb kogu oma vilja ära üle-eestilise põllumeeste ühistu Kevili kaudu. Mikk Kooser nendib, et Kevili koosolekutel tunneb ta end tihtilugu nagu poisike, arvestades, et ta on ühistu üks noorimaid liikmeid. Samas peab ta ühistu liikmeks olemist kasulikuks.
«Ühistu kaudu sisendi ostmine ja vilja müük on kasulik, sest Kevili juhtkond on sisuliselt selle liikmete palgal ja töötab ühistu jaoks. Seega kasum, mille vahendaja muidu endale võtaks, jääb nüüd ka ühistule. Ei ole mõtet müüa vilja kellelegi teisele, kui meil on võimalik vili ühistu kaudu ise ära realiseerida ja ka ise sisendit osta,» arutles Mikk Kooser.
Mõnikord, näiteks siis, kui endast mitte olenevatel põhjustel tuleb saak kesine, on Mikk Kooser mõelnud sedagi, et palju lihtsam oleks palgatööl saada igas kuus oma kindel summa kätte ning elada stabiilset elu. Muud tööd ta siiski tõsiselt ei kaalu, sest ta tahab jääda oma kodukohta Meremäele Võrumaal. Samuti tunnistab Kooser, et mõistlike kuludega järjest paremate saakide poole püüdlemine on põnev ja omamoodi hasartne tegevus.
«Toda pole mõtet loota, et saad põllumajandusega mingi kullapaja otsa, aga sa elad ära ja see töö ei ole rutiinne,» ütles ta.
E24Ȁriuudised
Triin Silles,
E24, 19.01.2014
