Põllumajanduses tuleb edu toetuste ja kõva tööga

Põllumajanduses tuleb edu toetuste ja kõva tööga

Eesti tulusamate ettevõtete pingereas troonivad põllumajandusfirmad. Kuigi suure kasumlikkuse tagavad ühelt poolt mit­mesugused toetused, on edu pandiks eelkõige pühendunud töö, usk edu võimalusse ja ettevõetu vajalikkusse.

Eesti põllumajandusettevõtjad on tõenda­nud, et tagasipöördumine ajaloolise tegevus­ala juurde on ennast õigustanud isegi olukor­ras, kus tegutseda on tulnud euroliidu raa­mistikus ebavõrdsetes konkurentsitingimus­tes. Tõsiasi, et Eesti põllumajandustoetused on olnud väiksemad kui nn vanas Euroopas, ei ole Eesti firmasid arenemast ja investeeri­mast takistanud.

Hinda, mida põllumajandustootjad on edu eest maksnud, teavad nad kõige paremini kül­lap ise. "Kõik päevad tööl, palka õieti ei saa – nii tulebki rentaablus," võttis edu saladuse kokku 57protsendise rentaablusega Hiiumaa pereettevõtte omanik. Ilma puhkuseta töö­tamine, kulude madalal hoidmine ja võima­likult palju investeerimine ehk siis hulganis­ti tööd ja vaeva ning kulude range silmaspi­damine on see võluvõti, millega häid tootlus-numbreid näidata.

Hulk investeeringuid. Põllumajandusse on investeerinud nii Eesti ettevõtjad, kelle põ­hitegevus on hoopis muus valdkonnas, kui ka välisinvestorid. Aravete Agro enamusosalus on läinud Austria investorite kätte, kellele kuulus juba enne seda ostu Eestis kuus piimafarmi. Vao Agro on ära ostnud samuti auster­lane, Estonian Celli ainuomanik Alfed Henzel. Jäme ots on praeguse seisuga siiski kohalike ettevõtjate käes.

Välisinvestoritele kuuluvad põllumajan­dusettevõtjad saavad PRIA toetustest kõigest umbes kümnendiku. Väliskapitali tulekusse on üldiselt suhtutud heatahtlikult, sest see ai­tab kaasa tootmise efektiivistumisele ja loob uusi töökohti. Muude tegevusalade põlluma­jandusse investeerinud ettevõtjad on otsesõ­nu väljendanud, et usuvad põllumajandusse ning võimalusse sel alal kasumisse jääda, ent vähetähtis ei ole motivaatorina ilmselt ka tea­tav missiooni- ja maa harimisega seotud kodutunne.

Kannatlikkus ja pühendumine. Põlluma­jandus ja toiduainetööstus ongi alad, kus pü­hendumuse, töökuse ja pika meeleta pole just palju peale hakata. Kasum tuleb kätte raskelt ning selleni jõudmiseks on vaja kannatlik­kust. Joakim Heleniuse plaan luua Kesk-Eestisse ELi suurim piimafarm võiks kõlada suurustamisena, kui juba tehtud investeeringud ei tõendaks plaanide tõsidust. Kasumini, tõsi, on ilmselt aga veel pikk tee.

Samas sai aprillis Asilt Tere koondamisteate rohkem kui sada inimest, sest Oliver Kruuda otsustas ettevõtte Tallinnast minema viia ning ootab nüüd käibe paranemist hoopis koostööst Vene piimatootjate ühendusega. Näpud on kõrvetanud ka Rein Kilk Werol Te­haste ja Lihameistri pankrotistumise ning Pe­re kontserni hättasattumisega. Toidutööstusel tervikuna aga läks eelmisel aastal hästi, kok­ku 46 miljoni euroni ulatuv kasum kõneleb ise enda eest.

Äripäeva edetabel näitas, et kasumlikumad põllumajandusettevõtted tegutsevad Hiiumaal. Tabeli tipus troonivad piimakarja ja tõuveiste kasvatajad on ka mitmekümnete tuhandete eurode väärtuses toetust saanud. Samas on nii mitmedki Eesti ettevõtjad väl­jendanud veendumust, et hakkama saadaks ka ilma toetusteta, seda muidugi juhul, kui ka mujal Euroopas põllumajandust ei subsideeritaks.

Kuni aga toetuste süsteem kehtib, ei saa nende kasutamist nõrkuse tunnuseks pidada.

Äripäev, 29.10.2012
 

2012-10-29T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 29. oktoober, 2012|Uudised|