Põllumajandusettevõtetes juhtunud tööõnnetused

Põllumajandusettevõtetes juhtunud tööõnnetused

Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus, kuid tänapäeval töötab Eestis selles sektoris kõigest paar protsenti kõikidest töötajatest. Töö, mida selle valdkonna inimesed tegid, oli sageli füüsiliselt raske, vajas palju abikäsi ning töökeskkonnatingimused tihtipeale ei soodustanud tervise säilimist.

Nüüdisajal aga on enamik tegevu­si mehhaniseeri­tud, töökeskkon­nad ilusad, soojad ja valged ning kõi­ge peadmurdvamaks ülesandeks on hoopis õigele nupule vajutami­ne. Vaatamata suurtele muutuste­le on põllumajanduses säilinud tra­ditsioonilisi riske, mis on omased antud sektori töökeskkonnale (nt töö loomadega), kuid neid on või­malik ennetamise teel vähendada või vältida.

Põllumajanduses (sh jahinduses) on registreeritud tööõnnetus­te arv viimase viie aasta kohta järg­mine: 2008. aastal 161 tööõnnetust, 2009. aastal 131 tööõnnetust, 2010. aastal 136 tööõnnetust, 2011. aastal 135 tööõnnetust ja 2012. aastal 131 tööõnnetust.

Vaadates tagasi näiteks aastas­se 2005, mil registreeriti ligi 200 juhtumit aastas, on tööõnnetuste arv selles sektoris kindlasti vähenenud, mis annab põhjust rõõmus­tamiseks. Kui aga mõelda, et põllumajandussektoris töötab Eestis ik­kagi suhteliselt väike hulk inimesi ning rahvaarv kahaneb, siis selles valguses on need numbrid ikkagi suured. Surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus põllumajanduse (sh jahinduse) sektoris aastatel 2008-2010 igal aastal üks, 2011. aastal kolm ning 2012 mitte ühtegi.

Iseloomustamaks põllumajan­dusettevõtetes juhtunud tööõnne­tusi, võib öelda, et kõige sagedami­ni on õnnetused seotud töötaja li­bisemise, komistamise, kukkumi­sega liikumisteedel või loomade­ga tegelemisel.

Palju on niisuguseid juhtumeid, kus töötaja saab vigastada seetõttu, et loom (reeglina veis) lööb tööta­jat jalaga, astub töötajale jala peale või jääb töötaja looma ja piirde va­hele ning saab muljuda. Lähtuvalt taoliste õnnetusjuhtumite rohku­sest tuleks põllumajanduses tööõn­netuste ennetamisel kindlasti esi­kohale seada liikumisteede korras­hoiu tagamine ning töökeskkonna planeerimine, nii et töötajatel oleks võimalik ennetada loomade ette­arvamatut käitumist.

ROHKEM RIKKUMISI

Tööinspektsiooni järelevalve käigus tuvastati põllumajandusega tegele­vates ettevõtetes 2012. aastal mõ­nevõrra rohkem rikkumisi kui mitmel teisel tegevusalal. Kui keskmi­selt tuvastati kontrolli käigus ühes ettevõttes viis rikkumist, siis põllu­majanduses oli keskmiseks näita­jaks kuus kuni seitse rikkumist ühe ettevõtte kohta. Suurimaks tuvastatud rikkumiste arvuks oli 2012. aastal ühes põllumajandusettevõttes 39 rikkumist.

2012. aastal keelati põllumajan­duse ettevõtete kontrolli käigus töövahendite kasutamine 52 korral ning töö peatati kuuel korral. Töövahendi kasutamine keelati reegli­na juhtudel, kui masinatel puudu­sid vajalikud kaitsekatted või rede­lid ei olnud töökorras (puitredelitel astmed puudu jne).

Töö peatati juhtudel, kus näi­teks remonttööde käigus töötasid inimesed rohkem kui kahe meet­ri kõrgusel, ent tööplatvormil puu­dusid igasugused piirded, katuse re­montimisel ei olnud töötajatel üht­ki kukkumist vältivat isikukaitsevahendit või sorteerimisliinil puu­dus kaitsepiire, mistõttu võib sor­teeritav materjal variseda (sorteeri­ja töökoht oli allpool).

ENIMLEVINUD RIKKUMISED

Seega, kui vaadata tööõnnetuste põhjusi ning järelevalve tulemusi, on kõige sagedasemad rikkumised põllumajanduses järgmised: liiku­misteed ei vasta nõuetele, tööva­hendid ei ole ohutud (näiteks töö­protsessi kiirendamiseks on eemal­datud ohutust tagav seade), ettevõttes ei ole koostatud töökeskkonna riskianalüüsi, ei ole tagatud isiku­kaitsevahendite arvestus, hoidmi­ne ja hooldamine, töötajate esma-või täiendjuhendamine ja väljaõpe on puudulik ning töötajate tervisekontroll ei ole nõuetekohaselt lä­bi viidud.

Looma käitumist ei oska me alati ette näha, kuid saame vältida nendega kokkupuudet näiteks piire­te abil, eraldades loomade liikumisteed inimeste omadest. Tööõnne­tusi, mis juhtuvad aga seetõttu, et omavoliliselt eemaldatakse masi­nalt tootja poolt töötaja tervise hu­vides paigaldatud kaitseseadeldis, tuleks iga hinna eest vältida.

Nii mitmegi ohu ennetamiseks ei ole vaja kulutada palju raha, vaid piisab Õigetest töövõtetest ning ohutuse järgimisest. Siinkohal on tööandja poolt oluline läbi viia töö­tajate juhendamine ja väljaõpe ning töötajad peavad järgima töökesk­konnas kehtestatud ohutusnõudeid. Seega, ärme sea ohtu ei enda tervist ega ka kolleegide oma, sest kui si­nuga töökohal midagi juhtub, siis tööandja võib sulle asendaja leida juba järgmisel päeval, kuid kodus ei asenda sind mitte keegi.

Rohkem infot tööohutusest

• Lisateavet töökeskkonna kohta põllumajanduses leiab ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri le­helt https://osha.europa.eu/et/sector/agriculture

• Tööinspektsiooni statistikat tegevusvaldkondade lõikes (tööõnnetused kokku ja surmaga lõppenud juhtumid) on saadaval ka meie kodulehel Statistika rubrii­gis http://www.tl.ee/index.php?page=764& .

• Tööohutusest, töötervishoiust ning töösuhetest saab veel lisaks lugeda Tööelu portaalist www.tooelu.ee (nt vaata tegevusala põllumajandus, kalandus, metsandus).

Tööõnnetuste arv põllumajandus­ettevõtetes

2008 -161 tööõnnetust

2009 -131 tööõnnetust

2010 -136 tööõnnetust

2011 -135 tööõnnetust

2012 -131 tööõnnetust 

Kristel Plang,
Postimees (Erileht), 09.12.2013

2013-12-11T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 11. detsember, 2013|Uudised|