Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 31. märtsi seisuga Eestis 262 200 veist, sealhulgas 98100 piimalehma, 367 600 siga, 83 000 lammast ja kitse ning 2 275 700 lindu. Sead välja arvatud (nende arv vähenes kolm protsenti), on kõikide loomaliikide arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud.
Soodsa turusituatsiooni tõttu on piimalehmade arv suurenenud umbes pooleteise tuhande looma võrra ning veiste koguarvu suurenemise tagas lihaveiste arvukuse kasv. Lindude arv oli I kvartalis kolm protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, lammaste ja kitsede arv jäi eelmise aasta I kvartali lõpus samale tasemele, kuid sigade arv vähenes 10 800 looma võrra, mis on suurim sigade arvu vähenemine viimaste aastate I kvartalis.
Kui eelnevatel aastatel sai rääkida piimalehmade arvu stabiliseerumisest, siis käesoleval aastal piimalehmade arvu suurenemisest. Vasikaid sündis I kvartalis 27 600, mis on viimaste aastate suurim arv.
Jätkuvalt on aktiivne elusveiste kaubavahetus. Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna andmetel viidi 2014. aasta kolme kuuga Eestist välja 8810 veist, mis on 1281 looma võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kõige enam eksporditi veiseid jätkuvalt Hollandisse (96 protsenti veiste ekspordist) ning valdavalt (82 protsenti veiste ekspordist) viidi välja veiseid kehamassiga kuni 80 kilo.
Sigade arv on alates eelmise aasta III kvartalist vähenenud. Põrsaid sündis käesoleva aasta I kvartalis 186100, mis on 600 põrsast vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Endiselt on jõus meie seakasvatussektorit oluliselt mõjutav Venemaa poolt 2012. aasta märtsist kehtestatud impordipiirang elusloomadele (sh sigadele). Käesoleva aasta jaanuari lõpust lisandus sisse-veokeeld ka sealihatoodetele. Elussigade eksport 2014. aasta I kvartalis vähenes.
Kui 2013. aastal viidi esimese kolme kuuga välja 39 799 siga, siis käesoleval aastal 25 555 siga. Põhiliselt viidi elussigu Leetu (73 protsenti elussigade ekspordist) ning valdavalt (88 protsenti elussigade ekspordist) eksporditi sigu kehamassiga 50 kilo ja rohkem.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registris 31. märtsi seisuga veiseid 262 200, neist piimatõugu lehmi 98100ja lihatõugu lehmi 20 500. Lambaid oli registris 74 000 ja kitsi 3900.
Põlvamaal 15 375 veist
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on piimalehmade arv suurenenud 1500 looma võrra, lihatõugu lehmade arv 2500, lammaste arv 500 ja kitsede arv 100 võrra.
Piimatõugu lehmi on jätkuvalt enim Järva-ja Lääne-Virumaal. Nimetatud maakondades suurenes lehmade arv ka käesoleval aastal, vastavalt 163 ja 285 võrra.
Põlvamaal oli I kvartalis 15 375 veist, neist 6619 piimalehmad ja 525 lihatõugu lehmad. Lambaid oli Põlvamaal 5013 ja kitsi 225.
Piimalehmade arv suurenes kõige enam Pärnu- ja Jõgevamaal (vastavalt 635 ja 349 looma võrra) ning vähenes Läänemaal (381 looma võrra). Lihatõugu lehmade arv on suurenenud kõikides maakondades ning jätkuvalt on kõige enam lihatõugu lehmi Saare- ja Läänemaal.
Saaremaal kasvatati 2014. aasta I kvartalis ka kõige enam lambaid ning võrreldes eelmise aastaga on lammaste arv seal suurenenud 617 looma võrra. Märkimisväärne lammast arvu vähenemine on toimunud aga Lääne-Virumaal (1020 looma võrra). Vaatamata kitsede arvu vähenemisele on jätkuvalt kõige enam kitsi Pärnumaal (887 looma).
PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 31. märtsi seisuga Eestis veisekasvatajaid kokku 4086 (303 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal).
Piimatõugu lehmade kasvatajaid oh 2565 (384 võrra vähem), aga lihatõugu lehmade kasvatajate arv ulatus 1432 tootjani (70 võrra rohkem).
Lambakasvatajaid oli I kvartali seisuga 1913 ning kitsekasvatajaid 86, vastavalt viis ja 24 vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Piimatootmine
2014. aasta kolme esimese kuuga toodeti Statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis 198 000 tonni piima, mis on 18 300 tonni ehk 10,2 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Toodangu sellise suurenemise taga on nii piimalehmade arvukuse kasv kui ka keskmise produktiivsuse jätkuv suurenemine. Samaaegselt lehmade arvu suurenemisega püstitas järjekordse rekordi lehmade keskmine produktiivsus. I kvartalis lupsti keskmiselt lehma kohta 2019 kilo piima, mis ületab eelmise aasta I kvartali näitajat 181 kilo võrra. Toodangu kiiret kasvu I kvartalis toetas rekordiliselt kõrge piima kokkuostuhind, mis kolme kuu keskmisena ulatus 400 euroni tonni kohta.
Piimatööstustele realiseeriti 2014. aasta I kvartalis 184 300 tonni neljaprotsendilise rasva-ja 3,4-protsendilise valgusisaldusega piima, mida on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 15 500 tonni ehk 9,2 protsenti rohkem. Tööstustele realiseeritud piima osakaal moodustas kogu piimatoodangust 93,1 protsenti. Kokkuostetud piima kõrge kvaliteet on veelgi tõusnud – eliitsordi osakaal ulatus 78,4 protsendini (10,3 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil).
Lihatootmine
2014. aasta I kvartalis kasvatati tapaloomi ja -linde (eluskaalus) 29 595 tonni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1024 tonni võrra ehk neli protsenti rohkem. Suurenes linnu- ja veiseliha tootmine (vastavalt 16 ja viis protsenti), sealiha tootmine jäi eelmise aasta tasemele, kuid lamba- ja kitseliha tootmine vähenes 42 protsenti.
Kvartalistatistika kohaselt on liha kogutoodang I kvartalis võrreldes järgnevate kvartalitega tavapäraselt väiksem. Viimaste aastate I kvartali andmete võrdlus näitab, et kolmandat aastat järjest suurenes nii veise- kui ka linnuliha-toodang (eluskaalus).
Käesoleva aasta I kvartalis oli linnulihatoodang rekordiline, ületades viimase viie aasta kõiki kvartaleid. Lamba- ja kitselihatoodang jäi I kvartalis aga viimase viie aasta madalaimaks, selle üheks põhjuseks on lammaste kokkuostu oluline vähenemine. Sealihatoodang püsis viimase kolme aasta I kvartalite võrdluses stabiilsena.
Aare Lepaste
(Kasutatud põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajandussektori 2014. aasta I kvartali ülevaate materjale.)
Koit, 03.06.2014
